Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Põhiseaduskomisjon pooldab Saksa riigi või NSV Liidu julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isikute avalikustamise senist korraldust.

Põhiseaduskomisjonile saadetud ettekandes väidab õiguskantsler Allar Jõks, et Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 p 4 on vastuolus põhiseadusega.

Tegemist on sätetega, mis näevad ette julgeoleku- või luureorganite koosseisuliste töötajate või nendega koostööd teinud isikute avalikustamise Riigi Teataja Lisas. Kõnealused sätted puudutavad ka seda osa personalist, kes täitis vaid tehnilisi, organi põhitegevusega mitteseotud ülesandeid.

Õiguskantsler on seisukohal, et avalik huvi endiste julgeolekutöötajate avalikustamisel puudutab vaid neid isikuid, kes olid seotud luureorganite tööga sisuliselt, samas kui tehniliste töötajate suhtes niisugune huvi puudub. Samas toob avalikustamine neile kaasa ühiskonna halvakspanu. Ka leidis õiguskantsler, et avalikustatavate isikute tegevus või töökoht selle avalikustamise hetkel on samuti vastuolus põhiseadusega .

”Ühest küljest võib väita, et kui isik tegelikult midagi halba korda ei saatnud ning ta tõepoolest ka tegelikult teenis vaid elatist tehnilisi ülesandeid täites (koristaja, valvur, autojuht vms), siis miks ta peaks kartma oma seotuse avalikustamist. Teisalt tuleb arvestada asjaoluga, et okupatsiooni režiimiga seostamise kaudu isik ”žstigmatiseeritakse”, millega kaasneb negatiivne ühiskondlik hinnang ning võimalik, et ka mitmed muud negatiivsed järelmid. /—/ Leian, et avalik huvi avalikustamise suhtes ei kaalu üles ”žstigmatiseerimise” tulemusel tehnilistel töötajatel tekkivat võimalikku eraelu puutumatuse riivega kaasnevat kahju,” põhjendas õiguskantler oma seisukohti.

Põhiseaduskomisjoni liikmed olid üksmeelselt seisukohal, et kehtivat seadust ei ole vaja muuta. Seadusega oli kõigil isikutel võimalik esitada ülestunnistus oma kuuluvusest julgeoleku- või luureorgani koosseisu aasta jooksul peale seaduse jõustumist. Isikute kohta kogutav info oli kontrollitav, sest kaitsepolitsei teavitas tähtkirjaga avalikustamisele kuuluvat isikut, kellel oli õigus tutvuda teadaande sisuga ja tema kohta kogutud infoga ning see kaitsepolitseis või kohtus vaidlustada. Väljendati arvamust, et Eestit okupeerinud luureorganites töötanud isikute puhul on raske selgusele jõuda, kas nad olid tõepoolest värvatud vaid tehnilise töö tegemiseks või täitsid nad ka sisulisi ülesandeid, sest ametinimetus ei pruukinud alati kajastada isiku tegelikke kohustusi.

Tagasiside