Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas eelnõu, mis lihtsustab alla 15-aastasel ja üle 65-aastasel isikul Eesti kodakondsuse saamist ning laiendab alla 18-aastaste isikute ringi, kellel on õigus omada topeltkodakondsust.

„Tehtavad muudatused puudutavad väikest sihtrühma, kuid on selle sihtrühma jaoks väga olulise mõjuga,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Kehtiva seaduse järgi saab Eestis sündinud alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui seda taotlevad temale vanemad, kes sooviavalduse esitamise hetkeks on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

Seadusemuudatusega aga nähakse ette, et selline alaealine saab Eesti kodakondsuse automaatselt sünni hetkest, välja arvatud juhul kui tema vanemad esitavad avalduse kodakondsuse mittesaamiseks. Muudatuse tulemusena saaksid Eesti kodakondsuse ka need lapsed, kes võivad sellest vanemate tegevusetuse tõttu ilma jääda.

Üle 65-aastasel isikul lihtsustab eelnõu kodakondsuse saamist seeläbi, et kodakondsuse taotlemisel tehtaval keeleeksamil ei pea nad läbima selle kirjalikku osa ja peavad sooritama vaid suulise keeleeksami.

Seaduseelnõu näeb ette ka alla 18-aastastele isikutele topeltkodakondsuse omamise õiguse laiendamist. Kehtiva kodakondsuse seaduse järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal muu riigi kodakondsuses ning kui nad seda on, siis alustab Politsei- ja piirivalveamet Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust. Erandiks on lapsed, kes on saanud kahe riigi kodakondsuse sünnijärgselt, nemad peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. 

Seadusemuudatuse kohaselt laieneks topeltkodakondsuse säilitamise õigus lisaks sünnijärgselt topeltkodanikeks saanutele ka neile lastele, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ning omandanud lisaks mõne teise riigi kodakondsuse. Samas peavad ka nemad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Komisjoni liige Jaak Aaviksoo ütles, et tehtavad muudatused lõdvendavad Eesti kodakondsuspoliitikat. „Ma ei saa olla nõus selliste põhimõtteliste muudatustega kodakondsuspoliitikas,“ lisas ta.

Põhiseaduskomisjon saatis valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (737 SE) kuue poolt- ja kahe vastuhäälega 12. novembri Riigikogu istungile esimesele lugemisele.  

Tagasiside