Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänasel avalikult istungil oli kõne all osalusdemokraatia ja selle edasiarendamise võimalused poliitika kujundamisel. Istung toimus Riigikogu avatud uste raames ja sellel osalesid ka end istungile registreerinud külalised.

„Tänane arutelu osutas veel kord, et inimestel on huvi ühiskonna asjades kaasa rääkida, ja otsiti võimalusi, kuidas rahva osalust paremini tagada. Põhiseadus eeldab konsensusdemokraatiat ja komisjonil on see huvi olemas. Ma usun, et juba lähemal ajal tuleme me selle teema juurde tagasi,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Maruste sõnul on Rahvakogu ettepanekud saadetud arvamuse andmiseks fraktsioonidesse ning praegu on põhiseaduskomisjonis käsil erakonnaseaduse muudatused, mille käsitlemine jätkub maikuus; kavas on hakata ette valmistama valimisseaduste muudatusi, et jõude vaastava eelnõu vastuvõtmiseni vähemalt aasta enne Riigikogu valimisi 2015. aastal. Maruste avaldas lootust, paralleelselt jõuab komisjon tegeleda ka rahvaalgatuse teemaga.

Tänasel istungil ettekandega osalenud Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp puudutas osalusdemokraatia kogemusi ja arenguid nii Eestis kui ka maailmas. Uudelepp märkis, et inimesed soovivad ja oskavad kaasa rääkida, ning et vaja on neile luua vaid sobilikke võimalusi. Samas ei asenda laiem osalus ta sõnul ekspertiisi, vaid täiendab seda. Uudelepp rõhutas ka vajadust, et huvigrupid kaasataks õigeaegselt, sest vastasel juhul, kui otsused on juba langetatud, pole sellel enam mõtet.

Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise rääkis esindus-, otse- ja osalusdemokraatia tasakaalust Eesti õiguskorras ja osalusdemokraatia võimalustest. „On oluline, et seadused ja otsused oleksid lahenduseks inimeste tegelikele probleemidele ja et inimesed lahendusi nõnda ka tunnetaks. Seepärast on kasulik kaaluda probleemide lahendusvariante koos nendega, kel on eluline kogemus. Samuti on oluline võtta aega ning jaksu läbida osalemist võimaldaval moel kogu otsustamise protseduur. Põhiseaduses ette nähtud osalemise võimalusi saaks täiendada ühe rahvaalgatuse vormi – petitsiooniõiguse – selge seadustamisega,“ ütles Madise.

Põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik andis ülevaate rahvaalgatuste võimalustest teistes riikides ja osutas, et rahva läbikaalutud otsus võib anda parema ja täpsema  tulemuse kui ekspertide seisukoht. Korobeinik tegi ettepaneku Läti, Soome, Inglismaa ning USA kogemustest lähtudes kirjutada petitsiooni mõiste lahti ka Eesti seadusandluses. Paarisaja allkirjaga petitsioonid peaksid ta sõnul jõudma aruteluks Riigikogu komisjoni avatud istungitele. Saadiku arvates võiks ka Riigikogu veebikeskkond võimaldada interaktiivset kaasamist ja inimeste arvamusavaldusi.

Täna pidasid oma avalikke istungid ka teised komisjonid.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside