Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna õiguskantsleri büroo ettepanekul kriminaalmenetluse seadustiku XIV peatükis sätestatud Riigikogu liikme  immuniteediga seotud temaatikat ja asus seisukohale, et selle aasta 1. septembrist jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis puudutavad Riigikogu liikme puutumatust, on küsitavas kooskõlas põhiseadusega ja vajavad edasist käsitlemist. Otseseid tähtaegu uute muudatuste väljatöötamiseks komisjon ei seadnud.

„Põhiseaduskomisjonis leiti, et probleem on olemas ja sellega tuleb edasiselt tegeleda, sest intensiivne riive põhiõigustesse ning riigikogu liikme puutumatusese peab olema tasakaalustatud, et välistada mõlemapoolset pädevuse ja staatuse väärkasutamist. Samuti vajab täpsustamist õiguskantsleri roll menetluses,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
 
Õiguskantsler osutas oma 10. oktoobril 2011 Riigikogus peetud ettekandes, et selle aasta 1.septembrist jõustunud seadusemuudatusega on Riigikogu põhiseaduslik pädevus otsustada Riigikogu liikme puutumatuse ning tema kriminaalvastutusele võtmise üle delegeeritud osaliselt õiguskantslerile. Seadusemuudatuse kohaselt võib Riigikogu liikme suhtes kohaldada tõkendit, sh vahi alla võtmist, vara arestimist ja läbivaatust, sõnumisaladusse sekkumist riigiprokuröri taotlusel ja õiguskantsleri nõusolekul, ilma Riigikogu eelneva nõusolekuta. Lisaks leiab õiguskantsler, et ta on muudetud antud küsimuses siduva otsuse tegijaks, mis läheb vastuollu õiguskantsleri olemusega. Ka puuduvad seaduses õiguskantsleri hinnangul mis tahes kriteeriumid, millele tuginedes sellise nõusoleku võib anda või millal peab keelduma. Ka leiab õiguskantsler, et ta on muudetud antud küsimuses siduva otsuse tegijaks, mis läheb vastuollu õiguskantsleri olemusega. Õiguskantsleri hinnangul puuduvad seaduses samuti mis tahes kriteeriumid, millele tuginedes sellise nõusoleku võib anda või millal peab keelduma.
Oma tänasel istungil arutas põhiseaduskomisjon ka välisministeeriumi taotlusel Euroopa Inimõiguste Kohtu reformiga seonduvat.
 
„Oma tänasel istungil arutas põhiseaduskomisjon välisministeeriumi ettepanekul ka Euroopa Inimõiguste Kohtu reformiga seonduvat ja otsustas toetada selleks tehtud ettepanekuid. Hetkel on Inimõiguste kohtu menetluses 160 tuhat pöördumist, mille kõigi menetlemine endises korras ei ole võimalik. Sellest tuleneval soovitab kohtureformi töögrupp muuta reegleid ning kehtestada kriteeriumid, mille alusel ja missuguses järjekorras kohtule esitatud kaebusi menetletakse. Ettepanekute kohaselt jääks alles senine igaühe õigus pöörduda Kohtusse, kuid see õigus ei sisaldaks enam õigust menetlusele ja lahendile igas asjas. Et toime tulla töökoormusega ning säilitada inimõiguste kaitse üleeuroopalised standardid, saaks Kohus õiguse valida lahendamiseks kõige olulisemad kaebused ning kustutada teatud aja järel automaatselt nimistust vähetähtsad pöördumised,“ ütles Maruste.
 
Tänasel põhiseaduskomisjoni istungil osalesid õiguskantsleri nõunik Saale Laos, riigi peaprokurör Norman Aas, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ja valitsuse esindaja Euroopa inimõiguste Kohtus Maris Kuurberg.
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside