Tallinna Linnavolikogu taotluse osas asus põhiseaduskomisjon seisukohale, et lisaeelarve seadus ei ole vastuolus põhiseadusega.

„Endise linnapeana mõistan ma Tallinna muret tulude vähendamise pärast, kuid meie majandusliku olukorra halvenemise järel ülemaailmse finantskriisi käigus on kahjuks paratamatu, et selles kannatavad nii riik kui ka omavalitsused,“ ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et lisaeelarve seaduses on muudetud mitmeid seadusi, millega riik väidetavalt taganeb oma kohustusest finantseerida omavalitsustele antud riigi ülesandeid. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on omavalitsuste tuluosa langetamine vastuolus omavalitsuste finantsstabiilsuse ja piisavate rahaliste vahendite tagamise põhimõttega.

Põhiseaduskomisjon asus seisukohal, et ei õiguskindluse põhimõte ega ka kohaliku omavalitsuse finantseerimissüsteemi stabiilsuse põhimõte ei taga omavalitsustele põhiseaduslikku immuunsust tulubaasi vähendamise vastu mistahes olukordades, sealhulgas majanduskriisi tingimustes, kus riigi kõigi valdkondade tulubaasi on lisaeelarvega vähendatud.

Põhiseaduskomisjon ei toetanud ka siseministri kirjas Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile esitatud taotlust kaaluda põhiseaduse § 43 muutmist, mis võimaldaks kohtu loal erandkorras riivata sõnumite saladuse põhimõtet, kui seda on vaja Eesti Vabariigi julgeoleku ja põhiseaduslikku korra kaitseks. Põhiseaduse kehtiv redaktsioon lubab riivata posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.

Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et Eesti seadustes tõlgendatakse põhiseaduses osutatud „kuriteo ennetamist“ pigem laiemalt kui kitsamalt, mis laiemas tähenduses peaks riivetingimusena hõlmama ka riigi julgeoleku tagamist. Seega ei näe põhiseaduskomisjon otsest vajadust põhiseaduse muutmiseks.

Riigikogu pressitalitus