Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas reedesel istungil Euroopa Liidu (EL) ringmajanduse paketti, mille eesmärk on kujundada Euroopa majandus ümber, et jäätmetena läheks kaduma võimalikult vähe tooraineid. Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks on oluline lõpetada loodusvarade raiskamine.

„Ringmajandusele üleminekul on esmane ülesanne luua eelised neile, kes jäätmeid liigiti koguvad ja sorteerivad. Samas peame muutma jäätmete sorteerimise palju mugavamaks ja kindlustama, et kõik teaksid, kus on nende lähim pakendikonteiner ning biojäätmete- ja tekstiilijäätmete kogumiskoht,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Pallingu hinnangul on tähtis, et liigiti kogutud prügi ei läheks põletamiseks ja inimestel oleks kindlustunne jäätmete sorteerimise mõttekuses.

Komisjoni arutelul tõdeti, et ringmajanduse raamistikus on palju lahtisi küsimusi. Näiteks on soovitud 2030. aastaks võtta 70% olmejäätmeid ringlusse, aga Eesti vajab selle korraldamiseks rohkem aega. Praegu kogutakse Eestis liigiti alla 30% prügi hulka jõudvast materjalist. Hetkel on Eestil kohustus 2020. aastaks koguda liigiti ja suunata ringlusse vähemalt 50% kodustes majapidamistes tekkivast klaasjäätmetest, vanapaberist ja pakenditest.

2014. aasta suvel esitas Euroopa Komisjon ettepanekud ringmajandusele ülemineku kohta neljas teatises ja ühes EL-i õigusakti eelnõus. Ettepanekute keskmes on direktiivi eelnõu, milles sätestatakse uued eesmärgid olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtuks ning toidujäätmete tekke vähendamiseks. Eraldi sihid on võetud pakendijäätmetes sisalduvate materjalide kohta nagu plast, puit, raudmetall, alumiinium, klaas, paber ja kartong. Lisaks kehtestatakse piirangud prügilatele.

EL-i asjade komisjon jätkab antud teema arutelu 24. oktoobri istungil. Jäätmete ringlussevõtu uute sihteesmärkide seadmine on EL-i keskkonnanõukogu päevakorras 28. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside