Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Esmaspäeval sai Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon ministritelt ülevaate EL-i finantsvahendite 2014-2020 kasutamise kavast keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas. Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul peab Eesti olema eeskujuks nutikate keskkonnasõbralike ettevõtmistega.

„Eestil ei ole luksust kasutada EL-i maksumaksja raha jätkusuutmatult, mistõttu EL-i keskkonna- ja põllumajandustoetused tuleks järgmise viie aasta jooksul suunata esmajärjekorras nutikatesse keskkonnasõbralikesse ettevõtmistesse, “ ütles Palling.

Pallingu sõnul on Eesti kriisiaastatel kutsunud oma Euroopa partnereid rahaga vastutustundlikult ümber käima. „See kohustab meid EL-i toetuste kasutamisel käituma rohkem kui eeskujulikult,“ ütles Palling.

EL-i toetuste abil on võimalik aidata ettevõtetel võtta energia- ja ressursisäästu saavutamiseks kasutusele nutikamaid lahendusi. Selleks on järgmise viie aasta jooksul kavas toetada üle 300 Eesti ettevõtte arendustegevusi, mille eesmärgiks on raiskamise vähendamine. Keskkonnasõbralikku ettevõtlusesse on kavas investeerida ligi 137 miljonit eurot.

Keskkonnavaldkonnas on suuremateks investeeringuteks veel ühisveevärgi rajamine, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi, aga ka jäätmete ringlussevõtu väljaehitamine. Perioodi lõpuks peab Eesti ringlusse võtma 50 protsenti olmejäätmetest, mis on praegusega võrreldes ligi kahekordne kasv.

Pikaajalistele investeeringutele on suunatud ka järgmise viie aasta maaeluarengu raha. Senisest enam on maaeluarengu toetuste maksmisel kavas keskenduda ressursi- ja keskkonnasäästule. Näiteks toetatakse seda, kui põllumajandusettevõte soovib tootmise käigus üle jäänud biomassi suunata elektri- või soojuse tootmisesse. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamisse on kavas investeerida ligi 146 miljonit eurot ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks 170 miljonit eurot.

Põllumajandus ja kalandussektoris tuleks eurotoetustega panna alus kõrgema lisandväärtusega kalandus-, piimatoodete tööstusele. „Seoses Venemaa sanktsioonidega peaks Eesti suutma end ümber häälestada selliselt, et me suudaks eksportida oma toodangut kaugemale, kui vaid naabritele.“ Moodne tehnoloogia ja selle kasutamisega kaasnevad toiduainete pikemad säilivustähtajad on eesmärk järgmise perioodi rahade kasutamisel, lisas Palling.

Komisjonile andis ülevaate keskkonnavaldkonna eurotoetuste 2014-2020 planeerimisest keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Põllumajanduse, maaelu ning kalanduse valdkonna EL-i vahendite kasutamise plaani tutvustas komisjonile põllumajandusminister Ivari Padar.

Põllumajanduse otsetoetuste, maaelu arengukava ning kalandusfondi EL-i vahendite maht 2014-2020 ulatub kokku 2,1 miljardi euroni. Keskkonnaministeeriumi haldusalas on tuleval perioodil toetuste maht ligi 385 miljonit eurot.

Tagasiside