Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil andis Ukraina president Petro Porošenko ülevaate oma rahuplaanist, samuti võimalustest ja raskustest, mis seisavad riigil ees idapiiri kindlustamisel, sõja lõpetamisel ning korruptsioonivaba demokraatliku Ukraina ülesehitamisel. Ta rõhutas, et iga päev, mille võrra me lahenduste leidmist edasi lükkame, tapetakse inimesi. 

Eesti delegatsiooni liige Liisa-Ly Pakosta toonitas oma kõnes, et jutt Ukraina kriisist on eksitav olukorras, kui Euroopas käib sõda. “Alles eile tähistasime I maailmasõja aastapäeva üksmeeles, et Rahvasteliidu läbikukkumistest tuleb õppida. Ent juba täna on ENPA kõikide poliitiliste gruppide esimehed toetanud Venemaa saadiku Puškovi ettepanekut pehmendada neidki väheseid sanktsioone, mida Euroopa on kehtestanud isikute vastu, kes otseselt vastutavad relvastatud kallaletungi eest naaberriigile. Sõjaline sekkumine ei ole 21. sajandil lahendus,” rõhutas Pakosta. 

“Ei saa olla nii naiivne ja arvata, et Venemaa hiljutine patukahetsus teeniks muid eesmärke kui pääseda tagasi maailma eliitriikide hulka. Jõukasutusega saavutatud strateegilised territoriaalsed muudatused soovitakse külmutada ning heaks kiita,” märkis Pakosta. Ta toonitas, et võimetus agressioonile vastu seista, tähendaks suletud silmadega Euroopas täiesti uue olukorra tekkimist, kus rahvusvaheliselt tagatud julgeolek on kokku kukkunud. 

Pakosta võrdles oma kõnes president Porošenko ja Ukraina valitsuse ees seisvat ülesannet Heraklese tööga ning rõhutas vajadust julgelt ja kiirelt reforme teha. Ta märkis, et kõik, kes on osalenud sisepoliitilise kriisi esile kutsumises mistahes poolel, peavad läbima õigusemõistmise protseduuri. See on vajalik, et rahva usaldus saaks üldse taastuda ja et Ukraina väljuks sisemise kriisi olukorrast. 

Riigikogu pressiteenistus