Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland avaldas kohtumise algul Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi Euroopa asjade riigiministri Günter Gloseriga heameelt, et Saksamaa on pärast valimisi muutnud avatumaks suhteid Euroopa Liidu väikeriikidega nagu Eesti. „Mul on heameel tõdeda, et meie riikide valitsusjuhid on saanud omavahel kohtuda ja kahepoolselt arutada olulisi küsimusi,” märkis Ojuland. Saksamaa on majanduslikus mõttes Eestile oluline riik mitte ainult kaubavahetuse vaid ka investeeringute seisukohalt. „Saksa investeeringud Eesti majandusse on teretulnud,” rõhutas Ojuland. Käsitledes Vene-Saksa gaasijuhtme rajamist nõustus Gloser Ojulandi seisukohaga, et nii Eestit kui ka teisi Läänemere regiooni riike on vaja kaasata sellesse arutelusse. Gloser selgitas, et Saksa eesmärk on tagada stabiilne energiavarustus kogu Euroopale.

Kohtumisel käsitleti ka energeetikaküsimusi. Ojuland informeeris energeetikaga seotud probleemide käsitlemisest Riigikogus möödunud kuul. „Eesti on huvitatud Euroopa Liidu ühtsest energiapoliitikast ja kuus meedet, mille Euroopa Komisjon välja pakkus on tervitatavad,” ütles Ojuland. Lisaks rõhutas ta, et Eesti on huvitatud alternatiivenergia ja taastuvenergia allikate laiemast kasutuselevõtust, millega tegeldakse aktiivselt. Gloser tõi esile saksa firmade hea kogemuse selles valdkonnas ning märkis, et siin on veel üks võimalus koostööks.

Schengeni lepingu küsimuses kinnitas Ojuland, et tegutsetakse aktiivselt jõudmaks õigeaegselt valmis ühinemiseks vajalike nõudmiste täitmisega. Gloser kinnitas, et Schengeni viisaruum on Saksamaale poliitiliselt tähtis küsimus ja lubas sellele kaasa aidata ka saatkonna tegevuse kaudu.

Kõneldes Euroopa Liidu tulevikust märkisid mõlemad pooled, et oluline on jätkata Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi. Kohtumisel kõlasid seisukohad, et ei Eesti ega ka Saksamaa ei näe vajadust lepingu teksti muutmiseks kui ratifitseerimisprotsess on Euroopa Liidus käimas. Ojuland märkis, et vaatamata esile kerkinud raskustele on see toonud kaasa hea võimaluse kaasata lai üldsus arutelule Euroopa Liidu tuleviku üle.

Kohtumise käigus juhtis Ojuland Saksa euroministri tähelepanu eurotsooniga liitumise Maastrichti kriteeriumidele, mis on Eesti jaoks aegunud. Eesti majandust saadab kiire majanduskasv. See toob kaasa ka kõrgema inflatsioonitaseme, mille mõjutamisel on käesoleval ajal oluline roll mängida kõrgetel naftahindadel maailmaturul. Kui 90-ndatel aastatel kehtestati Maastrichti kriteeriumid, siis oli hoopis teine majanduslik olukord ja riikide majanduslik tase hoopis teine. Gloser ütles, et tingimused ühinemiseks eurotsooniga tuleb loomulikult täita, kuid nentis samas vajadust küsimust arutada.

Kohtumise lõpus avaldas Ojuland lootust, et hea koostöö kahe riigi vahel jätkub nii valitsuste kui ka parlamentide tasandil.

Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ja Günter Coseri kohtumisel keskenduti Euroopa Liidu naabruspoliitikale ning Eesti kogemustele suhetes Ukraina ja Gruusiaga. Arutati ka Valgevenes kujunenud olukorda.

Riigikogu presstalitus

Gunnar Paal, 6316351