Aserbaidžaanis Bakuus visiidil viibiv Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kohtus reedel 20 juunil Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijev`iga ning Aserbaidžaani välisministri Elmar Mamedyarov`iga.

Ojuland õnnitles Aserbaidžaani presidenti riigi iseseisvuse loomise 90. aastapäeva puhul kinnitades, et Euroopa Liidus jälgitakse tähelepanelikult Aserbaidžaani muljetavaldavat majandusliku arengut. Ojuland kinnitas president Ilham Alijevile, et Eesti toetab Aserbaidžaani liitumist euroatlantiliste struktuuridega, see parandaks nii Aserbaidžaani julgeolekut kui annaks uue tõuke arenguks.

„Vana Euroopa liidrite muretsemine seoses Euroopa Liidu kiire laienemisega on igati mõistetav, ometi ei ole laienemise pidurdamine, rääkimata laienemise seiskamisest, tänase Euroopa Liidu jaoks mingi lahendus. Me näeme selgelt, et valitseb terav konkurents, kus Venemaa püüab oma mõjuvõimu laiendada nii Ida-Euroopas kui ka Taga-Kaukaasias. Vana Euroopa kõhklused toovad nendele piirkondadele ainult häda ja viletsust. Igal Euroopa riigil on võimalus liituda Euroopa Liiduga, kui ta on võimeline täitma liitumiseks vajalikud tingimused. Probleemid Euroopa Liidu võimalike uute liikmekandidaatidega on aga alati võimalik lahendada liitumisprotsessis toimuvate läbirääkimiste käigus. Olgem läbirääkimistel nõudlikumad,“ soovitas Ojuland, viidates europarlamendi esimehe Hans-Gert Pötteringi seisukohale, et Euroopa Liidu edasine laienemine tuleks peatada.

Kohtumisel olid kõne all ka Euroopa energiajulgeoleku küsimused, mõlemad pooled leidsid, et Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika on hädavajalik, kuna ilma selleta on ka Venemaaga konkureerivatel nafta-ja gaasieksportööridel raske tegutseda.

Räägiti Euroopa Nõukogus arutlusele tulevast raportist Aserbaidžaani kohta. Alijev kinnitas, et inimõigused on Aserbaidžaani riigi teravdatud tähelepanu all, ta meenutas, et tema presidendiks saades vabastati enam kui 80 inimest, keda süüdistati riigivastases tegevuses. Ojuland avaldas lootust, et lahenduse leiab ka raportis mainitud ajakirjanike küsimus. Ojulandi sõnul on tähtis, et Aserbaidžaani valitsus teeks selles küsimuses koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee aseesimehena kinnitas Ojuland Alijevile, et kavatseb koos Aserbaidžaani esindajatega tõstatada topeltstandardite küsimuse Euroopa Nõukogus. „Kõik Euroopa Nõukogus esindatud riigid peavad olema võrdsed, olgu nad suured või väikesed. Kui me esitame nõudmisi demokraatia ja inimõiguste osas väikestele riikidele, peame seda tegema ka suurriikide puhul,“ kinnitas Ojuland.     

Ilham Alijev avaldas lootust, et Eesti ja Aserbaidžaani kontaktid kõige kõrgemal tasemele jätkuvad juba sel aastal, Bakuusse oodatakse külla nii president Toomas-Hendrik Ilvest kui ka peaminister Andrus Ansipit.

Ilham Alijevi ja Kristiina Ojuland on pikaajalised tuttavad, kuna töötasid aastaid koos Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, mistõttu kestis kohtumine ka rohkem kui tund aega.

Kohtumisel Aserbaidžaani välisministri Elmar Mamedyarov`iga tulid kõne alla Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees arutusele tulev raport Aserbaidžaani kohta ning Eesti-Aserbaidžaani majandussuhted. Ojuland leidis, et aeg oleks läbi viia Aserbaidžaani ja Eesti esinduslik majandusfoorum.

Täna pärastlõunal kohtub Ojuland Aserbaidžaani Vabariigi parlamendi Milli Medžlisi esimehe Ogtai Asadoviga.

Ojulandil on Bakuus kavas veel kohtumised Aserbaidžaani omavalitsustegelaste ning haridusringkondade esindajatega.

Riigikogu pressitalitus

Lisainformatsioon: Kristiina Ojuland +372 50 51 499