Riigikogu õiguskomisjon otsustas jätkata arutelu eelnõu üle, mis puudutab isiku au, väärikust ja head nime solvavaid internetikommentaare, ning pidas vajalikuks, et enne eelnõu esimesele lugemisel saatmist täiskogusse toimuks põhjalik arutelu, milleks osaleksid nii justiitsminister kui ka õiguskantsler, kes on justiitsministeeriumi poolt välja töötatud eelnõud teravalt kritiseerinud.

Komisjoni enamus oli seisukohal, et enne esimesele lugemisele saatmist ja eelnõu suhtes oma arvamuse kujundamist peaksid õiguskantsleri büroo ja justiitsministeerium oma seisukohad selgeks vaidlema.

Õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul tuleb ühelt poolt küll arvestada isikute põhiseaduslikku sõnavabaduse printsiipi, kuid teiselt poolt asus komisjon ta kinnitusel seisukohale, et sõnavabadus ei saa olla anonüümne, sest see võib viia omakorda teiste isikute õiguste rikkumisele.

Justiitsminister Rein Lang pidas õiguskantsleri büroo kriitilist hoiakut kahetsusväärseks, väites, et enamik õiguskantsleri seisukohti ei ole õiguslikult põhjendatud. Lang andis õiguskomisjonile üle ka oma kirjalikud vastused õiguskantslerile.

Justiitsminister ei nõustunud õiguskantsleri väidetega, mille kohaselt karistusseadustiku §151, mis määrab karmid sanktsioonid vaenu õhutajaile, kujutab endast väga intensiivse sõnavabaduse riivet. Justiitsministri hinnangul on see paragrahv, mis mõnevõrra leebemate sanktsioonidega kehtib ka praegu, põhiseadusega kooskõlas.

Lang ei nõustunud ka õiguskantsleri kriitikaga, mille kohaselt pole õige, et varem väärteona käsitletav tegu muutub uue eelnõuga kuriteoks ja toob õiguskantsleri hinnangul kaasa raskema karistuse ning suurema põhiõiguste riive, leides, et väärteo koosseisu kaotamine antud valdkonnas pigem suurendab sõnavabadust.

“Olukord, kus üks tegevus sätestatakse seadusandja poolt nii kuriteona kui väärteona, võib tekitada õigusselgusetuse ja selle tulemusena suurema ohu sõnavabadusele, kui uurismisasutused peavad hakkama hindama, kas konkreetsel juhul oli tegemist kuriteo või väärteoga. Kui näiteks antud liiki süütegude puhul hakkaksid kohtuvälised menetlejad karistama isikuid väärteo korras, siis näeme meie selles sõnavabadusele palju suuremat ohtu. Selleliigiliste süütegude puhul peab just nimelt kohtul olema võimalus kriminaalasja menetlemisel hinnata kõiki tõendeid ja teha kohtuotsus,” kirjutas Lang.

Justiitsminister pidas murettekitavaks õiguskantsleri seisukohti, millega viimane väidetavalt vastustab üksikpäringuga andmete saamise võimalust kuritegude uurimisel.

“Sellega seab õiguskantsler sisuliselt kahtluse alla näiteks ka vajaduse võidelda tõhusalt lapsporno levikuga, mida kõnealuse eelnõuga tehtavad muudatused kahtlemata võimaldaksid, ” leidis Lang.

Õiguskomisjon jätkab oma seisukoha kujundamist elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE) suhtes tuleval nädalal.

Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 14. detsembril 2005.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352

[email protected]