Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon otsustas pärast põhjalikku arutelu saata Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE). Eelnõu on täiskogus 7. aprillil.

Komisjonis avaldati arvamust, et eelnõu vajab edasisse menetlemise käigus muutmist ja asjast huvitatud poolte seisukohtade kooskõlastamist. Selleks soovib komisjon moodustada vastava töörühma, kus kuulatakse ära kõik osapooled.
 
Tänasel istungil osalenud justiitsministri Rein Langi väitel on allikakaitse seadusandluses puudulikult reguleeritud. Praegu käsitleb seda ta sõnul vaid ringhäälinguseadus, mis puudutab ainult ringhäälingujaamade tegevust  ja võimaldab kohtul allika tuvastamist ka tsiviil- ja haldusmenetluses. Uue eelnõuga laieneks allikakaitse kogu meediale ja  võimaldaks allika tuvastamist kohtu poolt ainult kriminaalmenetluses ja raskete kuritegude korral, mille eest on ette nähtud vabadusekaotuslik karistus 8 või enam aastat.
 
Eesti Ajalehtede Liidu esindaja,  Eesti Ekspressi  peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter ütles tänasel komisjoni istungil,  et eelnõus määratletud kuritegude kataloog  on liiga lai ega taga tegelikult allikakaitset juhtudel, kui see on põhjendatud.
 
Lisaks eelnevale käsitleb eelnõu isikule tekitatud moraalse kahju hüvitamist, seda seejuures ka preventiivse abinõuna, et panna teo tegijat hoiduma edasise kahju tekitamisest. Tegemist on võlaõigusseadusesse viidavate muudatustega, mis käsitlevad isiku õigust puutumatusele, vabadusele ning aule ja heale nimele. Eelnõu näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisel või tema tervise kahjustamisel, isikult vabaduse võtmisel, samuti muu isikliku õiguse rikkumisel, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kaalutlusõigus jääb antud küsimuses kohtule, mis peab mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestama rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
 
Tänasel arutelul osalesid ka justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, avaliku õiguse talituse juhtaja Ulrika Eesmaa, Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu esimees ja Eesti Päevalehe peadirektor Mihkel Reinsalu jt.
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside