Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon hakkab peatselt arutama seadusemuudatusi päästevõime parandamiseks Eesti rannikuvetes. Seadusemuudatuste eesmärgiks on täpsustada ja parandada riigiametite ülesandeid ja koostööd päästmisel ning laiendada vabatahtlike õigusi päästetööde teostamisel.

„Päästevõime Eesti rannikuvetes peab paranema,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. „Siseministeerium ja ametkonnad on asunud juba tegema muudatusi oma sisemises töökorralduses. Ametite tegutsemispiirid, mis veel mõned kuud tagasi olid päris jäigad, on muutumas paindlikuks ja koostööd soodustavaks.“

Suur lisas, et riigiametite ühiseks ressursikasutuseks ning paremaks info edastamiseks on leitud lahendusi. „Suurt rolli mängib muidugi ka inimeste teadlikkuse tõstmine ja ennetustöö,“ lausus ta. „Riigikogu ülesanne on kohendada ka seadusandlust nii, et kas liigne bürokraatia või siis seaduse hägusus ei pidurdaks politseiametnike, kutseliste päästjate ja vabatahtlike komandode pingutusi.“

Õiguskomisjoni liige Kalle Laanet ütles, et tähtis on ka abikõne tegija automaatse positsioneerimise edasi arendamine. „Kui praegu positsioneeritakse automaatselt vaid EMT võrgust numbrile 112 tehtud abikõne tegija, siis kiiremas korras tuleks seda laiendada ka teistele operaatoritele,“ lisas ta.

Õiguskomisjon leppis eilsel kohtumisel siseministeeriumi, päästeameti ning politsei- ja piirivalveametiga (PPA) kokku, et ministeerium esitab lähinädalatel täpsed seadusemuudatuse ettepanekud, mida komisjon saab oma istungil kaaluma hakata.

Rannikuvetest päästmise võimekus kerkis Eestis järsult üles tänavu kevadel, mil Saaremaal Pöide vallas hukkus rannikuvees üksi paadis olnud kuueaastane poiss. Saaremaa sündmuse järgselt on muudetud hädaabikõnede töötlemise põhimõtteid häirekeskuses ja merevalvekeskuses. Samuti hakatakse suurendama veeõnnetustel elupäästevõimekust omavate päästeameti komandode arvu.

Tagasiside