Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil kolme valitsuse algatatud seadusemuudatust. Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega Eesti õigusruumis.

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (322 SE) muudetakse karistavaks kuriteole kihutamise katse, samuti kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine ning kuriteo täideviimise kokkulepe. Muudatus puudutab olukordi, kus isik üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule kuriteole või annab nõusoleku kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku kuriteo kaastäideviimises, kuid kuritegu, mida kihutamine, nõusolek või kokkulepe puudutas, ei jõua katsestaadiumi (nt loobub üks osapooltest või takistavad tegu korrakaitseorganid). Loetletud teod oleks eelnõu kohaselt karistatavad ainult raskete kuritegude puhul nagu näiteks genotsiid, mõrv, tapime, orjastamine, pantvangi võtmine, röövimine, riigireetmine, salakuulamine jt. On selge, et selliste oluliste õigushüvede puhul nagu elu või riigi põhiseaduslik kord on põhjendatud teo tõkestamine enne, kui see jõuab katsestaadiumi.

Saneerimisseaduse eelnõu (334 SE) eesmärgiks on luua Eesti õiguskorra jaoks uudne menetlus – saneerimismenetlus, mis on kujundatud hagita menetluse alaliigina ning algab isiku avaldusest, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida. Saneerimise abil peaks olema võimalik vähendada ettevõtete likvideerimist pankrotimenetluse raames, jätkata ettevõtte tegevust ja seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, samuti säilitada töökohti. Ken-Marti Vaheri sõnul vajab Eesti maksejõuetusõigus likvideerivale pankrotimenetlusele alternatiivi.

Äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõul (332 SE) on kaks peamist eesmärki. Esiteks nähakse ette regulatsioon, mis peaks takistama pahatahtlikel isikutel dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid. Selleks muudetakse osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Nii peab olema protokollile antud allkiri notariaalselt kinnitatud või seda asendab protokolli digitaalallkirjastamine. Teise suure muudatusena nähakse karistusseadustikus ette võimalus määrata isikutele selliste kuritegude toimepanemise eest lisakaristusena ettevõtluskeeld. Kohus võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu ehk keelata tal teatud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. „See on eelnõu, mida õiguskomisjon on kaua oodanud. Kevadel avalikkuse ette jõudnud probleemid OÜ-de juhatustesse inkorporeerunud nn tankistide probleem peaks selle muudatuse kaudu saama lahenduse. Seeläbi suureneb ka ärimaalima toimimise kindlus,” ütles Vaher. 

Kõiki kolme seadusemuudatust arutab Riigikogu täiskogu 8.oktoobril. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside