Tallinnas lõppes täna neli päeva kestnud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung. Tänasel plenaaristungil esinesid sõnavõtuga president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma ja NATO asepeasekretär Alexander Vershbow. Assamblee president Karl Lamers hindas vahetult pärast Chicago tippkohtumist toimunud arutelu viljakaks ja konstruktiivseks. Ta analüüsis põhjalikult päevakorras olnud küsimusi rõhutades nende valguses vajadust tugevdada liikmesriikide koostööd. 

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma kõnes, et liitlaste vaheline tõeline ja sisuline solidaarsus kaitse- ja julgeolekuküsimustes on kokkuvõttes palju võimsam relv, kui kõikide liikmete arsenal üksiti kokkuvõttes. Ta märkis, et NATO efektiivsus ja suutlikkus ajaga kaasas käia ning turvatunde pakkumine on organisatsiooni iseäranis ligitõmbavaks teinud just uutele demokraatlikele riikidele. 

Ergma tõi esile Chicago kohtumisel kõlanud märksõnad: Afganistan, raketikaitse, kaitsepakett, heidutus, küberkaitse, laienemine – teemad, mis on Eestile väga olulised. „Oleme nendesse panustanud oma ressurssidega ja soovime seda jätkata. Iseäranis meeldib meile sõnaühend „tark kaitse“, mõiste, mis läbis paljusid arutelusid. Ja loomulikult on meil hea meel, kui „targa kaitse“ eduka praktika näitena tuuakse Balti õhuturbe projekt. Nii nagu võtab aega koolitarkuse omandamine, nõuab oma aja ka „targa kaitse“ põhimõtete kohandamine. Riiklike kaitsekulutuste osa jätkuv langetamine selle mõiste alla kohe kindlasti ei mahu,“ selgitas Riigikogu esimees. 

Ergma juhtis veel kord tähelepanu, et julgeolekuohud ei ole kuhugi kadunud. „Vanad ohud on moderniseerunud, uusi ohte lisandunud. NATO globaalne vastutus kasvab. Demokraatlike väärtuste kaitsmisel ja uutele väljakutsetele vastamisel oodatakse NATOlt põhimõttekindlust, valmisolekut ja otsustavust,“ selgitas Ergma. 

Riigikogu esimees rõhutas, et Põhja-Atlandi Organisatsioonil kui suurimal ja mõjukamal kaitse- ja julgeolekuorganisatsioonil on kohustus arendada oma võimeid esilekerkivate ohtude lahendamiseks, võimalusel isegi ennetamiseks. „Liitlaste vaheline koosmeel ja operatiivne valimidus ühistegutsemiseks, professionaalne väljaõpe ja oskused uute väljakutsetega toimetulekuks – need on asjad, mille arvelt ei tohi vahendeid kokku hoida,“ toonitas Ergma. Ta lisas, et kõlagu see kasvõi paradoksaalselt, aga tõeline oht ei seisne mitte niivõrd uute ohtude tekkimises, vaid alliansi nõrgas potentsiaalis neid ära hoida ja likvideerida. „NATO põhimõtete selgus ja organisatsiooni sisemine tugevus on parim heidutus kaasaja julgeolekuohtude suhtes,“ ütles Riigikogu esimees NATO PA plenaaristungil. 

President Toomas Hendrik Ilves käsitles NATOga seotud küsimusi samuti Chicago tippkohtumise võtmes. Ta pidas vajalikuks arendada atlandiülest kaitse- ja julgeolekualast koostööd, liikmesriikide vajalike rahaliste vahendite kindlustamist kaitsekulutusteks ja küberkaitsega seotud küsimusi. President tõi olulise suunana esile koostöö „targa kaitse“ raames. Ilves pidas eriti tähtsaks Balti riikide tähtajatut õhuturbe kindlustamist, mis näitab selgelt NATO kohalolekut regioonis tagamaks piirkonnale kindlustunne. 

NATO PA president Karl Lamers alustas täna oma esinemist eesti keeles. Ta avaldas tänu NATO PA Eesti delegatsiooni juhile Marko Mihkelsonile ja koos temaga tervele korraldustoimkonnale assamblee kevadistungi kõrgetasemelise läbiviimise eest.

Täiendav informatsioon on NATO PA koduleheküljel internetis: http://www.nato-pa.int/

Fotod: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2012/Riigikogu/NATO+PA/

Riigikogu pressitalitus