Riigikogu juhatus võttis menetlusse 10 eelnõu.

Valitsuse 16. juulil algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE).

Eelnõu kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume. Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Eelnõu kohaselt on mikroettevõtjal võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Väikeettevõtja võib esitada majandusaasta aruande, mis koosneb pikast ja detailsest bilansist, kasumiaruandest ning kuni üheksast lisast, millede täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet.

Eelnõus sätestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue, et suurettevõtjast börsiettevõtja peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama juhtorganites rakendatavat mitmekesisuspoliitikat ning selle tulemusi. Samuti peab suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv on üle 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi.

Lisaks tehakse eelnõuga kaks muudatust tulumaksuseaduses. Eelnõuga vabastatakse tulumaksust Eesti valitsusasutuste ja muude riigiasutuste poolt EL institutsioonide ja asutuste juurde riiklike ekspertidena lähetatud ametnikele ja töötajatele nende institutsioonide ja asutuste poolt makstavad päevarahad, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitised. Samuti sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata hüvitisi, mida makstakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele või teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saamisega seoses tegevteenistusest vabastatud isikule täiendus- ja ümberõppekulu hüvitamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 16. juulil algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (59 SE).

Eelnõu näeb ette jätta ära majutusasutuste käibemaksumäära muutmine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (60 SE).

Eelnõu käsitleb Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil. Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE).

Eelnõuga kehtestatakse alates 2016. aastast tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus on 192 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Represseeritu toetus määratakse isiku taotluse alusel. Represseeritud, kes on varem taotlenud tervise taastamise toetust või sõidusoodustust, ei pea uut taotlust esitama. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (62 SE).

Majanduspartnerlusleping käsitleb Euroopa Liidu ja CARIFORUMi piirkonna kaubandussuhteid ja arengukoostööd. Lepinguga antakse Kariibi mere riikidest pärinevatele kaupadele kvoodi- ja tariifivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule ning kõrvaldatakse ka muud kaubandustõkked. Lisaks kaubandusele reguleeritakse lepinguga ka teenuseid, investeeringuid, konkurentsi, riigihankeid, keskkonda, tollikoostööd ja intellektuaalomandi õigust ning võrreldes seni kehtivaga muudab leping soodsamaks ka päritolureeglid.

CARIFORUMi (Caribbean Forum of African, Caribbean and Pacific States) riikideks on 15 Kariibi mere riiki: Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Lucia, Saint Vincent, Saint Kitts ja Nevis, Suriname ning Trinidad ja Tobago. Kariibi mere riigid moodustavad ühe osa Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi AKV riigid) rühmast. Majanduspartnerluslepingu on tänaseks ratifitseerinud 17 liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE).

Eelnõu viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selleks täpsustatakse meditsiiniseadme seaduses CE-märgise paigaldamise nõudeid ning pädeva asutuse teavitamise nõudeid II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme esmakordsel levitamisel või professionaalsel kasutamisel Eestis. CE-märgis on kohustuslik vastavusmärgis, mis paigaldatakse tootele õigusaktis sätestatud nõuetele vastavuse tähistamiseks. Eelnõuga nähakse ette, et CE-märgis peab olema nähtaval, loetaval ja kustumiskindlal kujul paigaldatud seadme kasutusjuhendile. Lisaks tuleb CE-märgis paigaldada ka seadmele või selle steriilsele pakendile ja seadme müügipakendile.

Eelnõuga jäetakse seadusest välja nõue, mille kohaselt tuleb terviseametit teavitada nimetatud riskiklassi või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme turule laskmisest ja kasutuselevõtust. Direktiiv sellist kohustust ette ei näe. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE).

Eelnõu täpsustab seadust vastavalt Euroopa Liidu õiguses toimunud muudatustega. Lisaks võimaldatakse riiklikul ekspertiisiasutusel anda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja nende lähteaineid asutustele teadus- ja arendustegevuseks. Teise muudatusena peavad ettevõtjad end registreerima ravimiameti juures, kui soovitakse hakata omandama narkootilisi või psühhotroopseid lähteaineid. Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad Eestis püsivat tegevuskohta omavad ettevõtjad ennast pädeva asutuse juures, milleks on ravimiamet, registreerima enne, kui nad võivad 2. kategooria alamkategooriasse 2A kuuluvaid narkootilisi ja psühhotroopseid lähteaineid omada ja kasutada. Tegemist on täiendava kontrollimeetme rakendamisega 2A kategooria ainete suhtes, mis vähendab eeldatavalt lähteainete liikumist ebaseaduslikule turule ning lähteainete kasutamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Määruse muudatus jõustus 1. juulil 2015. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (66 SE).

Eelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Hiina tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll, mis allkirjastati 9. detsembril 2014. Protokoll muudab kehtivat lepingut, uuendades üle 15 aasta kehtinud sätteid. Protokolli sõlmimise vajadus tulenes teabevahetuse sätete kooskõlla viimisest rahvusvahelise teabevahetuse standardiga. Protokolliga lisatakse kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil enda tarbeks küsitud maksualast teavet vaja ei ole ning riik ei või keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teabe valdaja on nt krediidiasutus või isiku esindaja.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 56 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE).

Eelnõu viib Eesti seaduse vastavusse EL-i läbipaistvusdirektiivis tehtud muudatuste ja täiendustega. Direktiivist tulenevate muudatuste eesmärgiks on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust ja leevendada börsil noteeritud ettevõtete halduskoormust.

Läbipaistvuse suurendamiseks täpsustatakse suurinvestori teavitamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt peab iga investor teavitama emitenti ja finantsinspektsiooni börsiemitendi aktsiakapitalis üle 5 protsendilise aktsiaosaluse või vastava hääleõiguse omandamisest või võõrandamisest. Muudatusega laieneb teavitamiskohustus ka keerukamate finantsinstrumentidega tehtud tehingutele, millega võib saavutada tavapärasele aktsiaosalusele sarnase majandusliku mõju, isegi kui tehing ei anna õigust hääleõiguse teostamiseks.

Börsil noteeritud ettevõtte halduskoormuse hajutamiseks pikendatakse poolaastaaruande avalikustamise tähtaega kahelt kuult kolmele kuule. Eelnõuga vähendatakse finantsaruannete kohustusliku avalikustamise sagedust tunnistades kehtetuks börsiemitendi juhtkonna kvartaalsete vaheteadaannete avalikustamise kohustuse, kuid säilitatakse aasta- ja poolaastaaruande avalikustamise kohustus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 16. juulil algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (68 SE).

Eelnõuga ratifitseeritakse leping, mille järgi võtavad Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle Euroopa Liidu ühtsesse kriisilahendusfondi. Lepingu peavad kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma eurot kasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid ning kõik ühtses panganduse järelevalve mehhanismis ja kriisilahenduskorras vabatahtlikult osalevad euroalavälised liikmesriigid.

Leping põhineb kriisilahendusdirektiivil ja ühtse kriisilahenduskorra määrusel. Määrusega moodustati Euroopa Liidu ühtne kriisilahendusnõukogu ning ühtne kriisilahendusfond. Määruse eelnõust otsustati lahutada regulatsioon, mis puudutab pankadelt kogutud osamaksete ülekandmist fondi ja selle vahendite kasutamise järjekorda kriisiolukorras. Ühtne kriisilahendusfond võimaldab kasutada vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimiseks (nt panga kohustuste garanteerimiseks, laenu andmiseks, probleemsete varade omandamiseks). Fondi hakkavad pangad tegema iga-aastaseid sissemakseid ja esimene makse tehakse 2016. aastal. Eestis kannavad pangad maksed Tagatisfondi, kes omakorda kannab maksed edasi ühtsesse kriisilahendusfondi. Fondi tehakse makseid 8 aastat ja selle aja jooksul on eesmärgiks koguda 1 protsent kõigist tagatud hoiustest, mis on hinnanguliselt ligi 55 miljardit eurot.

Lepinguga sätestatakse, et ühtne kriisilahendusfond koosneb alafondidest, milles olevad vahendid on omistatud konkreetsele liikmesriigile. Kui mõni pank satub probleemidesse tuleb kõigepealt kasutada selle liikmesriigi alafondi vahendeid, kus see pank asub. Iga aastaga aga suureneb võimalus kasutada ka teiste liikmesriikide alafondide vahendeid. Kaheksa aasta pärast alafondid kaovad ja tekib täielikult nö ühiskassa.

Lepingule on tänaseks alla kirjutanud 26 Euroopa Liidu liikmesriiki.  Valitsus kiitis lepingu eelnõu heaks 16. mail 2014. Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest selle rakendamiseks on vaja muuta Tagatisfondi seadust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]