Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 21. märtsil algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE).

Eelnõu loob eeldused salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise üleandmiseks kaitseministeeriumilt teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.

Kaitseministeeriumi põhitegevus on riigikaitsepoliitika kujundamine, kaitseplaneerimine ja riigikaitse alane õigusloome. Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid, ehk salastatud välisteabe kaitse korraldamist ja kontrollimist, on ministeerium täitnud 2001. aastast. Seletuskirjas märgitakse, et NATO-ga liitumisel oli üheks oluliseks nõudeks teabeturve, mille tagamine jäi kaitseministeeriumi pädevusse. Muu hulgas tähendas teabeturbe tagamine ka vastava riikliku inspektsiooni ülesannete täitmist, mis tähendas kontrolli salastatud välisteabe käitlemise ja töötlemise üle. Kuna nüüd tegeleb kaitseministeeriumi valitsemisalas sarnaste ülesannetega teabeamet, pole ministeeriumipoolseks töö jätkumiseks sellel suunal enam vajadust.

Lisaks seadusele tuleb teabeametile riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesannete üleandmiseks muuta ka kaitseministeeriumi ja teabeameti põhimäärust. Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 1. juuli 2016. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]