Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Riigikogu liikmete Anneli Oti, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Märt Sultsi, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Oudekki Loone, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Rein Ratase, Olga Ivanova, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi, Peeter Ernitsa, Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi 2. mail algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks eelnõu (228 SE).

Eelnõu näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Olga Ivanova, Rein Ratase, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Anneli Oti, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi, Peeter Ernitsa, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 2. mail esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine Eesti rahvusvahelise kaitse saajate piirarvu kehtestamiseks” eelnõu (229 OE).

Eelnõu näeb ette rahvahääletuse korraldamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluspõhimõtete osas. Eelnõuga soovitakse saada rahvalt nõusolekut poliitika osas, mis näeb ette, et Eesti Vabariik määraks igal aastal piirmäära inimeste suhtes, kellele Eesti pakub rahvusvahelist kaitset. Piirmäära alla kuuluvad nii Eestist otse kaitset taotlenud pagulased ja täiendava kaitse saajad kui ka rahvusvaheliste programmide raames ümberasustatud ja ümberpaigutatud inimesed. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE).

Eesti lipu seadust täiendatakse uue lipupäevaga, mille kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev on ettevõtjapäev. Ettevõtjapäeva eesmärk on ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tunnustamine ja väärtustamine. Seadus jõustumine on kavandatud 1. juulile 2016.

Eesti lipu seadus sätestab praegu 15 kehtivat lipupäeva, millest osad on ka riiklikud tähtpäevad, lisaks heisatakse lipud Riigikogu, kohaliku omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval ja referendumipäeval. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE).

Eelnõu korrastab Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks on plaanis anda Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab seadus Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud.

Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE).

Eelnõu lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Esiteks lihtsustatakse nõudeid e-residendi digi-ID taotlemiseks. Kehtiva korra kohaselt võib e-residendi digi-ID anda inimesele, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid. Eelnõuga loobutakse nendest nõuetest, sest enamik e-residentsuse taotlejatest ei tea ette täpset digi-ID kasutamise vajadust.

E-residendiks saamist hakkab soodustama ka muudatus, mille kohaselt võib isikut tõendavate dokumentide taotluste ja dokumentide väljastamise ülesande anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Praegu saab e-residendi digi-ID taotluse esitada kas politsei- ja piirivalveametis või Eesti välisesinduses. Kuna Eesti välisesinduste võrgustik ei ole piisavalt lai, võib välismaal e-residentsuse taotlejatel olla keeruline või kulukas reisida lähimasse Eesti välisesindusse. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise sisulise menetluse viib läbi ja dokumendi väljaandmise otsuse teeb endiselt Politsei- ja Piirivalveamet.

Eelnõuga lihtsustatakse nii e-residentide kui Eesti elanike jaoks pangakonto avamist. Kehtiva korra kohaselt peab inimene esmakordsel konto avamisel isiku tuvastamiseks pangakontorisse tulema. Eelnõuga nähakse pankadele ette võimalus asendada see inimese tuvastamise ja kontrollimisega infotehnoloogiliste vahendite abil. Sellisel juhul peab pank inimese tuvastamiseks kasutama Eesti Vabariigi väljaantud digi-ID`d, välisriigi väljaantud isikut tõendavat dokumenti ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud infot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE).

Eelnõu täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu.

Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks.

Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga.

Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik  turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 3. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest“ eelnõu (234 OE).

Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni materjalide avalikustamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kollektiivse pöördumise lendorava ja metsade kaitseks, mille algatasid Aleksei Lotman, Henry Laks, Indrek Sell, Rainer Kuuba, Liis Kuresoo, Rainar Kurbel, MTÜ Noored Rohelised, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Loomakaitse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Estonian Nature Tours ja Natourest OÜ 21. aprillil.

Pöördumises kutsutakse üles mitte lubama lendorava elupaigaks sobilike metsade lageraiet Ida-Virumaal, kui pole hinnatud selle mõju lendoravale ega kavandatud täiendavast ohutegurist tulenevaid tegevusi. Samuti kutsutakse üles rakendama kiirendatud korras kõiki äsja kinnitatud lendorava kaitsetegevuskavas kavandatud meetmeid selle liigi kaitseks, sh. kinnitama kaitsekorra uutes lendorava püsielupaikades. Pöördumine edastati menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]