Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti 12 eelnõu.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse audiovisuaalkoostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (392 SE). Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus filmi-, televisiooni- ja videokoostööle ning muudele suhetele audiovisuaalvaldkonnas Eesti ja Kanada vahel. Euroopa riikidega katab koostööd nimetatud valdkonnas 1992. a Euroopa filmialase koostöö konventsioon, mis ratifitseeriti Riigikogus 19.03.1997. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni ei ole Eestil Kanadaga võimalik nimetatud valdkonnas õiguslikult reguleeritud koostööd teha. Kanadal on väga suur audiovisuaalkoostöö praktika, analoogsed lepingud on Kanada sõlminud 54 riigiga, sh näiteks Soome, Rootsi ja Venemaaga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE). Eelnõu eesmärgiks on kehtestada kord, mis võimaldab kodakondsuse taotleja eesti keele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitest vabastamist või nimetatud eksamite osalist sooritamist lähtuvalt kodakondsuse taotleja tervise seisundist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööstuse ja kaubanduse tööinspektsiooni konventsiooni (nr 81) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põllumajanduse tööinspektsiooni konventsiooni (nr 129) ratifitseerimise seaduse eelnõu (394 SE). ILO on oma tegevusaja jooksul vastu võtnud 185 tööelu käsitlevat konventsiooni ja jaotanud need tähtsuse järgi kategooriateks. Tööinspektsioone käsitlevad konventsioonid on I kategooria dokumendid, mis on oma tähtsuselt kohe 8 põhikonventsiooni järel. Arvestades temaatika olulisust, tuleb nende konventsioonide ratifitseerimist pidada heaks tavaks ja demokraatliku riigi arengu näitajaks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi kokkuleppe parlamentaarsest ja valitsustevahelisest koostööst muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (395 SE). Kokkulepe on vajalik määratlemaks poolte kohustusi kolme riigi (Eesti, Leedu, Läti) koostöös nii valitsustevahelisel tasandil kui ka koostööks nimetatud riikide ühise parlamentaarse koostööorganiga Balti Assambleega. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas denonsseerimise seaduse eelnõu (396 SE). Eesti ratifitseeris konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas 10. veebruaril 1993. aastal. Vastavalt konventsiooni artikli II punktile 1 on nimetatud organisatsiooni eesmärk teha kõikide konventsiooniosalistega koostööd konventsiooni piirkonna elusressursside optimaalse kasutamise, säilitamise ja ratsionaalse haldamise alal. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail esitatud Riigikogu otsuse ”Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)” eelnõu (397 OE). Julgeolekupoliitika alused sisaldavad Vabariigi Valitsuse üldhinnangut Eesti Vabariigi julgeolekukeskkonnale, millest lähtuvalt määratletakse julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise vajadus tuleneb Eesti julgeolekukeskkonna muutumisest seoses liitumisega NATO ja Euroopa Liiduga ning lähtuvalt riigi liikmekohustustest mõlemas organisatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

7.Õiguskomisjoni poolt 31. mail algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE). 1.mail 2004. jõustusid ”Relvaseaduse” muudatused, mis kehtestasid tulirelva toimetamise üldise korra Euroopa Ühenduses. Käesolevaks hetkeks on aga vajalikuks osutunud teha veel täiendavaid muudatusi relvaseadusse ja seda just seonduvalt relvade transportimisega – Euroopa Ühendusest Eestisse toomisega ning Eestist väljaviimisega. Siinjuures esitatud ettepanekud on hädavajalikud Euroopa tulirelvapassi idee täismahus rakendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

8.Vabariigi Valitsuse poolt 1. juunil algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (399 SE). Konventsiooniga ühinemise vajadus tuleneb Euroopa Liiduga ühinemislepingule lisatud ühinemisakti artikli 3 lõikest 4. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

9.Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail esitatud Riigikogu otsuse ”2003. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine” eelnõu (400 OE). Eelnõu eesmärk on anda informatsiooni 2003. aasta riigieelarve täitmise ning riigi varaliste kohustuste kohta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

10.Vabariigi Valitsuse poolt 1. juunil algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (401 SE). Konventsioon täiendab Euroopa Nõukogu 1957. aasta väljaandmise konventsiooni ning konventsiooniga ühinemine on osa Euroopa Liidu õigustikust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

11.Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt 1. juunil algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE). Seoses erakonnaseaduse muutmisega Riigikogus 18. detsembril 2003 (muutused jõustusid 1.01.2004) reguleeriti erakondade rahastamise, sh valimiskampaania rahastamise küsimusi. Selle tulemusel tehti Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile kohustuseks tegelda erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruannete läbivaatamise ja nende avalikustamisega ning anti komisjonile õigus nõuda vajadusel erakondadelt ja kandideerinud isikutelt täiendavaid dokumente nende poolt tehtud kulutuste ja vahendite päritolu kohta. Varasematel valimistel oli Vabariigi Valimiskomisjon oma määrusega kehtestanud üksikasjaliku valimiskulude aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise korra, mis hõlmas ka aruande kontrollimise. Selleks, et Riigikogu erikomisjon saaks valimiskomisjoni asemel olla kontrollivas funktsioonis, tuleks seadustes tehtud muutuste valguses läbi vaadata komisjoni pädevus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

12.Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt 1. juunil algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (403 SE). Euroopa Parlamendi (EP) liikmetele maksavad palka liikmesriigid ise. Euroopa Parlamendi liikme statuut, mis näeks ette EP liikmete tasustamise Euroopa Liidu eelarvest, on seniajani vastu võtmata. Eesti seadustes ei ole aga Eestist valitud EP liikmetele palga maksmise alust. Sellise aluse loob nimetatud eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside