Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti 6 eelnõu.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 18. oktoobril algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu (481 SE). Eelnõu näeb ette sätestada eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, ühenduse keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi korralduse ning ühenduse ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

2.Rahanduskomisjoni poolt 18. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ”Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisu muutmine” eelnõu (482 OE). Eelnõu näeb ette arvata nõukogu koosseisust välja Riigikogu liige Katrin Saks ja nimetada nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Jarno Laur. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 117 on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg Riigikogu otsuse eelnõule 2. november kell 18.00.

3.Isamaaliidu fraktsiooni poolt 18. oktoobril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE). Eelnõu näeb ette vabastada represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud maamaksust nende kasutuses oleva elamumaa osas ja tingimusel, et isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 18. oktoobril algatatud Riigikogu kodukorra seaduse §-de 143 ”” 146 muutmise seaduse eelnõu (484 SE). Eelnõu näeb ette muuta seni kehtivat infotunni läbiviimise korda veelgi operatiivsemaks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 19. oktoobril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE). Elukoha andmete kvaliteedi parandamist puudutavate rahvastikuregistri seaduse muudatuste eesmärk on see, et igal inimesel oleks rahvastikuregistris aadress, ning et see aadress oleks võimalikult tegelikkusele vastav. See on vajalik riigile ja kohalikele omavalitustele, et oleks võimalik inimesele osutatavaid teenuseid planeerida ning isikuga avalike ülesannete täitmiseks kontakti saada. Ka inimese huvides peaks olema riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemiseks vajalike andmete teatamine, mis kindlustab õiguste kasutamise ja lihtsustab kohustuste täitmist ”” märgitakse eelnõu seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 19. oktoobril algatatud tunnistajakaitse seaduse eelnõu (486 SE). Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti Vabariigis ainsaks võimaluseks tunnistajate osalise kaitstuse tagamiseks anonüümse tunnistaja institutsioon kriminaalmenetluse seadustikus §-s 67. Paraku ei piisa aga sellest institutsioonist tunnistajate efektiivseks kaitsmiseks kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheliselt aktsepteeritavas mahus ning seetõttu on problemaatiline Eesti integreerumine rahvusvahelisse organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse, rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja vastastikune koostöö kõnealuses valdkonnas. Eeltoodust tulenevalt ongi eelnõu eesmärgiks kehtestada tunnistajakaitse regulatsioon ja struktuurid Eesti Vabariigis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside