Menetlusse võeti neli eelnõu.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 26. jaanuaril algatatud keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE). Seaduse muudatuse ettevalmistamise ajendas vajadus eristada riigi inspektorit kohaliku omavalitsuse inspektorist, kuna nende järelevalvekohustuste ulatus ei ole võrreldav. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud asutusesisese tööjaotuse või volikogu otsusega. Kohaliku omavalitsuse inspektorid kontrollivad kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist ja neil on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. Riigi keskkonnainspektor kui riigi täitevvõimu esindaja ja sundi rakendav isik peab olema kohaliku omavalitsuse inspektorist selgesti eristatav. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

2.Põhiseaduskomisjoni poolt 26. jaanuaril algatatud erakonnaseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (569 SE). Eelnõu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu kodanike kuulumist erakondadesse. Euroopa Liidu kodanikel on õigus kuuluda Eesti erakondadesse tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest. Erakonda kuulumise võimaldamine on vajalik selleks, et tagada kõikidele Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivatele Euroopa Liidu kodanikele võrdsed kandideerimise võimalused. Erakonna nimekirjas on võimalik kandideerida ka erakonna liikmeks olemata, erakonnasisese kandidaatide valiku raames võib aga erakonna tegevuses osalev, kuid erakonna liikmeks mitteolev Euroopa Liidu kodanik olla erakonna liikmetega võrreldes halvemas seisus. Õigusselguse huvides tuleks erakonnaseadust täiendada. Euroopa Liidu kodanike õigust kuuluda Eesti erakondadesse ning erakonnaseaduse muutmise vajadust kinnitas õiguskantsler Riigikogu täiskogu ees esinedes 9. detsembril 2004. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 26. jaanuaril algatatud palgaseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (570 SE). Käesoleva eelnõuga täpsustatakse põhimõtet, et töölepingus määratakse kindlaks palga suurus, millest peetakse kinni seadusega sätestatud maksud, sealhulgas üksikisiku tulumaks. Seda on vaja teha, et tagada töötajatele tulumaksuprotsendi alanemisest tulenev lisasissetulek. Samuti väldib täpsustatud seadus pensionikassasse, ravikindlustusse ja töötuskindlustusse suunatavate mahaarvamiste vähenemist. Täpsustatud seadus tagab ühese arusaama töölepingus fikseeritud palga mõistest, väldib palgastatistika risustamist ning muudab palgaläbirääkimised selgemaks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 27. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse Eesti kaitseväe üksuste osalemise lõpetamine ja kasutamise tähtaja mitte pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (571 OE). 2003. aasta veebruaris langetas Eesti Vabariigi valitsus otsuse kaasalöömisest USA juhitud rahvusvahelises koalitsioonis, mille eesmärgiks oli Saddam Husseini diktaatorliku režiimi kukutamine ja demokraatia kehtestamine Iraagis. Riigikogu langetas 2003. aasta 7. mail otsuse Eesti kaitseväe üksuste kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis. 2004. aasta 14. aprillil võttis Riigikogu vastu otsuse pikendada 2004. aasta 20. juunist kaitseväelaste kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt juhitaval konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil kuni ühe aasta võrra. Eeltoodust tulenevalt peab Eesti Keskerakonna fraktsioon enne Eesti kaitseväelaste Iraagi missiooni ametlikku lõpptähtaega (milleks on juuni 2005) õigeks vastu võtta Riigikogu otsuse, mille kohaselt Riigikogu otsustab lõpetada ning mitte pikendada Eesti kaitseväe üksuste osalemise tähtaega konfliktijärgsel nimetatud julgeolekutagamismissioonil pärast 2005. aasta 20. juunit, mil lõpeb missioonil viibimist sätestav Riigikogu mandaat. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressitalitus