Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 24. septembril algatatud politsei ja piirivalveseaduse eelnõu (343 SE). Käesoleval ajal reguleerivad politsei ja piirivalve tegevust ning teenistust nendes asutustes politseiseadus, piirivalveseadus, politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus. Eelnõu eesmärgiks on koondada nimetatud seadustes täna reguleeritud valdkonnad ühte seadusesse – politsei ja piirivalve seadusesse, mis reguleerib politsei korraldust, ülesandeid ja teenistust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega eelnõu (344 SE) eesmärgiks on viia mitmetesse seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused seoses politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kavandatava ühendamisega Politsei- ja Piirivalveametiks 1. jaanuaril 2010. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 24. septembril algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) näeb ette kohustuse kohalikule omavalitsusele paigaldada 14 päeva jooksul pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringuga kaetavale alale nähtavale kohale infotahvel, millel on kirjas põhiandmed detailplaneeringu eesmärkide ja menetluse kohta ning kohaliku omavalitsuse ja koostaja kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada täiendavat infot. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (346 SE) on koostatud arvesse võttes valitsussektori tasakaalustatud eelarve koostamise printsiipe ning tugineb jätkusuutlikule valitsussektori fiskaalpoliitikale, märgitakse seletuskirjas. 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja seletuskiri lähtub riigi eelarvestrateegiast 2009-2012, Rahandusministeeriumi 2008. aasta suvisest majandusprognoosist ja eelarveläbirääkimiste tulemustest. Eelarve kogumaht on 98,7 miljardit krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) muudetakse tulumaksumäära vähenemise ajagraafikut, nihutades maksumäära vähenemine ühe aasta võrra edasi. Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21% ning hakkab uuesti vähenema 2010. aastal – 20%le; 2011. aastal on maksumäär 19% ja alates 2012. aastast 18%. muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi maksuvaba tulu määra suurenemine. Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas. 2010. aastal on see 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni. Muudatustega kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu. See ei puuduta antud õiguse kasutamist 2008. aasta tulude deklareerimisel – 2009. aasta 31. märtsiks esitatavas tuludeklaratsioonis saab residendist lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik arvata oma tulust maha täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli maksuvabast tulust (27 000 krooni) väiksem. Deklareerides 2009. aasta tulusid, saab seda mahaarvamist kasutada alates teisest lapsest ning alates 2010. aastast uuesti alates esimesest lapsest. Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2, millega tõstetakse käibemaksu vähendatud määr 5%-lt 9%-ni ning kaotatakse osade kaupade ja teenuste soodusmäärad. Riigilõivuseaduse muutmise eesmärgiks on läbi riigilõivumäärade tõstmise ellu viia valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada ning täpsustada liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2005. Samuti tõstetakse eelnõuga ID-kaardi, viisakutsete kinnitamise ja elamisloa taotluse läbiviimise riigilõive. Muudatustega tõstetakse liiklusregistri toimingute ja välismaalaste seaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE). Seadustes tehtavad muudatused on kantud põhimõttest, et kuna avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa ning sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on täiel määral riigieelarvest rahastatavad, on põhjendatud riigieelarve vahendite paigutamisest teenitud tulu jätmine riigieelarvesse. Nimetatu motiveerib kõnealuseid isikuid täiel määral keskenduma seaduse alusel saadud vahendite sihtotstarbelisele kasutamisele ja mitte tegelema oma põhitegevuseks mitteoleva vahendite paigutamise ja investeerimisega. Selle ülesande täidab isikute eest riik, kellel on riigikassa näol olemas kogu vajalik organisatsioon ja struktuur. Riik omakorda korraldab Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendite haldamist tasuta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) eesmärgiks on eelarvekulude sihipärasem kasutamine. Eelnõuga lõpetatakse mitme asendussissetuleku (vanemahüvitise ja lapsehooldustasu) samaaegne maksmine ühele vanemale, samuti lapsetoitmisvaheaegade hüvitamine riigieelarvest, kui sama lapse kohta juba makstakse vanemahüvitist. Koolitoetuse kaotamine 2009.–2010. õppeaasta algusest puudutab neid lapsi, kes järgmisel aastal on vanuses 7–16 ning ka 16–19-aastaseid, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis (põhihariduse baasil või ilma põhihariduseta). Eelnõu ei hüvita riigieelarvest isapuhkust isa keskmise palga alusel. Isal säilib õigus kasutada tasustamata puhkust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (350 SE) täiendatakse ja muudetakse nimetatud seadusi. Muudatuste eesmärgiks on viia Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude kandmine riigieelarvesse samadele alustel riigi osalusega äriühingutega. Sellest tulenevalt on korrigeeritud ka keskkonnatasude seaduse alusel sihtasutusele (Keskkonnainvesteeringute Keskusele) raha eraldamise aluseid. Lisaks täiendatakse riigi eraõiguslikes isikutes osalemise seadust eesmärgiga luua riigitulundusasutusele paremad võimalused äri-, majandus- ja arendustegevuse koostööks erasektoriga. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE) eesmärk on muuta riigieelarvelistest vahenditest makstava politseiametniku pensioni tasumine üheselt siseministeeriumi pädevusse kuuluvaks, sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 25. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE). Äriühingute maksustamisel aastapõhise arvestuse ja avansiliste maksete süsteemi rakendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab riigieelarve tulude laekumist 2009. aastal 1 295 mln krooni võrra. Mitteresidendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ja Eesti äriühingu välisriigis asuvalt tütarühingult saadud dividendide tulumaksust vabastamiseks nõutava osaluse määra 15%lt 10%le vähendamise mõju on 2009. aastal –27 mln krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside