Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu. 

Valitsuse 2. juunil algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist. Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) eesmärk on harmoneerida EL-i vastav direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning sellega seotud vastavate direktiivide muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu harmoneerib transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamisega seotud nõuded. Eelnõuga parandatakse ka efektiivse riikliku järelevalve korraldamise võimalusi vedelkütuste turul. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) kohaselt antakse häirekeskusele õigus kasutada avalikus kohas pilti edastavat jälgimisseadmestikku reaalajas ohu väljaselgitamiseks ning tuvastada hädaabinumbriga 112 ühendust võtnud isiku asukoht. Eesmärk on tagada elanike suurem turvalisus hädaabi vajavale sündmusele kiirema reageerimise kaudu. Maanteeametile antakse õigus saada päästeinfosüsteemi hädaabiteadete andmestikust andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud lastekaitseseaduse eelnõu (677 SE) väljatöötamise käigus kaardistati olulisemad lapse õiguste kaitse ja heaolu tagamisega seotud probleemid Eestis. Selleks analüüsiti erinevaid lapse õiguste kaitse ning laste heaolu teemat puudutavaid rahvusvahelisi ja riigisiseseid uuringuid ja analüüse. Eelnõuga soovitakse luua ühiskonnas last väärtustav ning lapse arengut soodustav keskkond. Eelnõu näeb ette tervist ja heaolu ohustavates tingimustes viibivale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Seaduse väljatöötamisel lähtuti  lapse huvide kaitsmisest parimal moel, riikliku lastekaitse korralduse väljaarendamise ja riikliku järelevalve tõhustamise ning kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise vajadusest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (679 SE) muudetakse seadusi eesmärgiga viia töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks. Elektroonilise töövõimetuslehe (E-TVL) rakendamiseks on vajalik teha muudatusi eelnimetatud õigusaktides. E-TVL-i rakendamine kiirendab isikule töövõimetushüvitiste laekumist, vähendab arstidel ja ämmaemandatel töövõimetuslehtede paberil väljakirjutamisega seotud kulusid, võimaldab tööandjatel vabaneda paberil töövõimetuslehtede haigekassale esitamise kohustusest ning vähendab seeläbi andmete esitamisel posti- ja ajakulu. Samuti suurendab töövõimetuslehtede väljakirjutamise ja haigekassale esitamise süsteemi läbipaistvust ja esitatavate andmete kvaliteeti ning võimaldab haigekassal optimeerida töövõimetushüvitiste menetlemist. Töövõimetuslehe võib edaspidi välja kirjutada paberil vaid juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt haigekassa ravikindlustuse andmekogusse edastada või kui haigekassale esitatakse välisriigis väljakirjatud pabertõend. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (680 SE) vähendatakse maksu- ja tolliameti halduskoormust ning tagastusnõuete kontrollimisega seotud riigi rahalist riski. Maksukorralduse seaduses pikendatakse tagastusnõude kontrollimise esmast tähtaega seniselt 30 kalendripäevalt 60-le kalendripäevale. Pikem võimalik kontrolli periood rakendub kõigile tagastusnõuetele, sh enammakstud käibemaksu tagastamisele. Enammakstud käibemaksu tagastusnõude kontrollimise maksimaalset perioodi lühendatakse, et selle kogupikkus (koos esialgse tähtajaga kokku 120 kalendripäeva) jääks samaks. Tagastusnõuete kontrollimisel ei muudeta maksu- ja tolliameti riskianalüüsi aluseid. Ka peale muudatuste rakendamist täidab maksuhaldur enammakstud käibemaksu tagastusnõuetest 95% kuni nelja tööpäeva jooksul. Muudatus puudutab eelkõige ettevõtjaid, kes esitavad tagastusnõudeid, mis vajavad täiendavat kontrolli. Tagastusnõude täitmisel 60 kalendripäeva jooksul maksumaksja kasuks intressi ei arvestata. Eelnõu kohaselt avaldab maksu- ja tolliamet edaspidi oma veebilehel maksukohustuslaste (v.a füüsiliste isikute) tasutud riiklike maksude, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summad ning lisaks eraldi tööjõumaksude summa. Eelnõuga sätestatakse, et üldjuhul ei tule revidendil enam koostada revisjoniakti, kui revisjoni käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid. Maksuhaldur koostab revisjoniakti maksukohustuslase taotlusel. Eelnõu kohaselt pärandvaraga seotud maksuvõlalt intressi pärandi avanemisest arvates ei arvestata. Intressi arvestamine lõpeb pärandaja surma päeval. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (681 SE) tehakse ettepanek siduda lahti teehoiu rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest ja muudetakse selgemaks teehoiu raha jaotamise sõnastust. Eesmärk on võimaldada paindlikumat ja otstarbekamat riigieelarve planeerimist. See võimaldab arvestada teehoiu reaalset vajadust ning viib rahastamise võrdsetele alustele võrreldes teiste valdkondadega. Teehoiu rahastamise ulatus määratakse riigi eelarvestrateegias ja eraldatavad summad fikseeritakse igal aastal riigieelarves. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (682 SE) tehakse järgmised olulisemad muudatused aktsiisiseaduses: tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid; kehtestatakse biogaasile aktsiisivabastus; tõstetakse maagaasi aktsiisimäära 20% võrra aastatel 2015, 2016 ja 2017; täpsustatakse alla 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud elektritootjate (kodutarbijad ja korteriühistud) maksukohustuse tekkimist;  võimaldatakse kasutada kütust aktsiisivabalt kütteainena kütuse tootmisprotsessis; tunnistatakse kehtetuks kalanduses kasutatava kütuse aktsiisivabastus; seonduvalt kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamisega tõstetakse kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütuse aktsiisimäära tasemele. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse olulisemad muudatused on järgmised: tunnistatakse kehtetuks erimärgistatud vedelkütuse kasutamise õigus reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses (v.a kutselisel kalapüügil) ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks;  lõpetatakse kerge kütteõli erimärgistamine. Seega jätkatakse seaduse jõustudes vaid ühe erimärgistatud kütusega, milleks on eriotstarbeline diislikütus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 2. juunil algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) korrastab tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda. Samuti lahendatakse mõningad tulumaksuseaduse rakendamisel tekkinud küsimused ja probleemid. Teatud muudatused on vajalikud seoses 2015. aastast kehtestada kavandatavate uute deklaratsioonivormidega. Eelnõu suurendab maksuvaba tulu määra, defineerib stipendiumi mõiste ning määratleb millal ja kellele ning mis ulatuses võib stipendiumi maksta. Muudetakse ka Eesti Kultuurkapitali seadust, et tagada kultuurkapitali makstavate toetuste tulumaksuvabastus. Lisaks sätestatakse kultuurkapitali nõukogule volitus kinnitada kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus 

Tagasiside