Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud Eesti Keskerakonna fraktsiooni 10. septembril algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (88 SE) soovitakse keelata alkohoolse joogi jaemüük või muul eesmärgil tarbijale üleandmine ajavahemikul kella 20 kuni 9 hommikul. Seda keeldu ei kohaldata seaduses sätestatud kohtades toimuva jaemüügi suhtes, kui jaemüüki teostatakse kohapeal tarbimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Valitsuse 11. septembril algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Eelnõuga täpsustatakse alkoholi käitlemisega seonduvate õiguserikkumiste lõpetamise ning edasistest õiguserikkumistest hoidumise nõudmiseks ettekirjutuse tegemise regulatsiooni. Lisaks eeltoodule muudab eelnõu käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt loobutakse kohustusliku konfiskeerimise nõudest ning konkreetse otsuse tegemine jääb edaspidi järelevalveasutuse pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (90 SE). Kokkuleppes on kehtestatud BALTNET-i struktuuri, juhtimise, finantskorralduse, varade valdamise ja kasutamise ning teabe avaldamise põhimõtted. Kokkuleppe kohaselt on BALTNET NATO õhukaitsesüsteemi integraalne osa, mis teostab õhuseiret, relvajuhtimist, juhtimist ja väljaõpet Eesti, Läti ja Leedu territooriumil. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (91 SE) täpsustatakse teehoiu, teetööde, samuti kohalike teede mõistet ja viiakse seaduse teistesse paragrahvidesse vajalikud sellekohased muudatused. Eelnõus on täpsustatud teetööde omanikujärelevalvet ja riiklikku ehitusjärelevalvet teostavate ettevõtjate kohustusi ning teetööde ehituslubade väljaandmise nõudeid. Seadusega muudetakse teeseaduse ja raudteeseaduse raudteeületuskohtade hoiutöid täpsustavaid sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud Kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõuga (92 SE) täpsustatakse kaitseliidule vara tagastamise ja üleandmise tähtaegu, mis võimaldab lõpule viia kaitseliidule varade üleandmine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE) muudab seaduse täitmise lihtsamaks ja tõlgendamise arusaadavamaks. Eelnõuga kõrvaldatakse seadusest mitmed põhjendamatud administratiivsed tõkked ja nõuded, mida peavad ettevõtjad kehtiva seaduse kohaselt täitma. Muudatuste jõustumisel lihtsustub riikliku järelevalve teostamise kord. Samuti tagab eelnõu seadusena jõustumine ühisturu parema toimimise, kõrvaldades kehtivast õigusest Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad sätted. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) eesmärk on täpsustada põllumajandusloomade tõu kriteeriumeid ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viia seadus kooskõlla ELi õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE) eesmärk on muuta selgemaks piirivalveauastmete andmise kord. Teised eelnõuga kaasnevad muudatused on seadust täpsustava iseloomuga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (96 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühend­riikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Luksemburgiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE) sisaldab muudatusi riigilõivuseaduses sätestatud relvaseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade osas. Osaliselt vähendatakse relvadega seotud toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged, samuti kaotatakse riigilõivu tasumise kohustus nendel juhtudel, kus riigilõivu küsimine toimingute teostamise seisukohalt ei ole enam otstarbekas või on muidu põhjendamatu. Riigilõivuseaduse muutmise ettepanek oli menetluses koos relvaseadusega, kuid kuna samal ajal oli menetluses uus riigilõivuseadus, siis leidis õiguskomisjon, et relvaseadusega tehtavad muudatused tuleb menetleda iseseisvalt peale relvaseaduse vastuvõtmist. Ühtlasi tehakse täpsustused relvaseaduses seonduvalt politseiameti rolli taastamisest politsei põhivaldkondade koordineerimisel – relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) muudetakse alaealiste komisjonide mõjutusvahendite kohaldamisega seotud menetlustoimingute osa ning regulatsioone, mis puudutavad kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud alaealistega tehtavat tööd erikoolis. Eelnõu ei kehtestata uusi mõjutusvahendite liike, kuna uuringutest ja alaealiste komisjonide esindajatega toimunud aruteludest tulenevalt on suurimaks probleemiks seadusega määratletud mõjutusvahendite kiire ja alaealiste individuaalsust arvestav rakendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE) eesmärk on soodustada õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ning luua liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE). Seaduse muudatuse tulemusena avaneb taotlejatel võimalus esitada WIPO Rahvusvahelisele Büroole tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka patendiameti kaudu. Seega muutub süsteem taotlejasõbralikumaks, kuna taotlejal on valikuvõimalus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) eesmärgiks on täpsustada sätted, mis reguleerivad kaitseväe harjutusväljadega seonduvat. Muudetakse kaitseväe harjutusvälja mõistet, harjutusvälja asutamise sätteid ning harjutusväljale esitatavate nõuete regulatsioone. Relvaseadust täiendatakse lasketiiru asutamise sättega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (102 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese ühinemise ühisele ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele. Samuti sisalduvad selles nõuded ühinemismenetluse läbimist tõendavale dokumendile, millele antakse piiriülene tõendusjõud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE) eesmärk on luua õiguslik alus tööpoliitika infosüsteemile ja loodavasse infosüsteemi andmete esitamiseks, mille läbi oleks realiseeritav tööpoliitika valdkonnas rakendatavate poliitikameetmete tõhususe analüüs ja seire. Tulemuslikuks teadmise loomiseks ehk kvaliteetsete poliitikaanalüüside tegemiseks ja juhtimisinfo seireks on vaja täita rida eeldusi, millest olulisim on relevantsete, usaldusväärsete ja ajakohaste andmete kättesaadavus ning hea kasutatavus. Ilma andmeteta on võimatu teha põhjendatud otsuseid riigi uute poliitikate planeerimisel ning olemasolevate poliitikate ja nende rakendamise viiside täiustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (104 SE) esimene eesmärk on ühtlustada prokuröriameti (välja arvatud prokuröri abi ameti) pidajatele esitatavad haridusnõuded ja tingimused, millele prokuröriks nimetatav isik peab vastama, kohtuniku- ja kohtunikuabi ning vabade õiguselukutsete pidajatele esitatavate nõuetega. Teine eesmärk on muuta riigiprokuröriks nimetamise korda nii, et sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Riigiprokuröri nimetaks ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Nimetatud muudatus teeb riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise mõnevõrra lihtsamaks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalse andmevahetuse realiseerumiseks (seni on e-notari kasutamine olnud reguleeritud määruse tasandil). „E-notari“ kasutuselevõtt on suur samm edasi notarite töö- ning teeninduskvaliteedi tõstmisel ning Eesti avaliku sektori infokommunikatsioonitehnoloogia arengus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) täiendatakse karistusseadustikku kahe uue väärteokoosseisuga, mis on vajalikud kahe nõukogu määruse (EÜ) rakendamiseks. Esimese määruse eesmärk on reguleerida nn suveniireurode tootmist ja levitamist, et kõrvaldada oht suveniireurode ebaseaduslikuks kasutamiseks euro müntide asemel. Määruse rakendamisega suureneb inimeste kaitse võimalike eksimuste eest, kuna oht euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide segiajamiseks õigete euromüntidega on suur. Seetõttu on otstarbekas keelata euromüntidele sarnanevate medalit või märkide müümine, import, levitamine või kaubanduslikul eesmärgil valmistamine. Teine nõukogu määrus (EÜ) käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide ekstraterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest. Määruse eesmärgiks on kapitali vaba liikumise põhimõtte kaitsmine. Määruse rakendamine peaks aitama kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisele kapitali vaba liikumisele, sealhulgas otseinvesteeringute tegemisele, finantsteenuste pakkumisele ja väärtpaberite kapitaliturule lubamisele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu (107 SE) eesmärk on denonsseerida naiste öötöö kohta käiv konventsioon (konventsioon nr 41), mis on vastu võetud 1934. aasta 19. juunil Genfis ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 1935. aasta 21. detsembril, ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiv konventsioon (konventsioon nr 45), mis on vastu võetud 1935. aasta 21. juunil Genfis ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 1937. aasta 4. juunil. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (108 SE) on üheks osaks Euroopa Liidu ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamisel. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõuga ei mõjutata keskkonda, riigi julgeoleku poliitikat või regionaalarengut. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (109 SE). Eesti ühinemine protokollidega annab rahvusvahelisele üldsusele signaali, et Eestile on ohutu meresõit merendusvaldkonna prioriteediks. Protokollidega määratakse kindlaks isiku poolt toimepandud teod, mis loetakse kuriteoks ning mille toimepanemist on riigid kohustatud sanktsioneerima. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. septembril algatatud riigikontrolli seaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) algatajad on seisukohal, et riigikontrolörina töötava isiku ametist vabastamine ainult seetõttu, et ta on 65. aastane või vanem pole millegagi põhjendatud. Vastav diskrimineeriv säte töölepingu seaduses kaotati 2006. aastal. Eelnõuga jäetakse riigikontrolli seadusest välja säte, mis kehtestab vanuselise tsensuse riigikontrolörile ametisse nimetamise hetkel 65 aastat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside