Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 15. septembril algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), mille eesmärgiks on lennuohutuse ja lennundusjulgestuse tõhustamine. Laiendatakse riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigusi, täiendatakse väärtegude koosseise, täpsustatakse õhusõiduki lennukõlblikkust ja lennukõlblikkuse kontrolli puudutavat regulatsiooni, lisatakse nõue juhinduda kahepoolses raadiosides lendamisel raadioside reeglitest, täiendatakse lennundusspetsialistide terviseseisundi kontrolli tegemise regulatsiooni, lisatakse lennunduse erialakeele testimist puudutav regulatsioon, täiendatakse registritoimingute ning –kannete tegemise korda, lisatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse ning kaitsevööndiga seotud sätted, täpsustatakse lennundusjulgestuse korralduslikke aluseid ning määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks Euroopa Liidu tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju reguleeriva määruse mõistes. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 15. septembril algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (331 SE) muudab lihtsamaks ning majanduslikult vähem kulukaks kultuurimälestiste omanikele ja valdajatele mälestistega seotud tööde teostamise, mis peaks tagama riigi kaitse all olevate objektide parema üldise säilimise. Kaitsevööndi muutmisega seotud uuendused tagavad suurema õigusselguse, andes samal ajal võimaluse kehtestada varem mälestiseks tunnistatud asjale reaalselt vajaliku kaitsevööndi, milles kehtivad teatud muinsuskaitselised piirangud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 15. septembril algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) eesmärgiks on suurendada juriidiliste isikute juhtorganite liikmete valimisega seotud õiguskindlust. Selleks muudetakse eelnõuga juriidiliste isikute juhtorganite valimise regulatsiooni ning võimaldatakse kohtul määrata isikutele teatud kuritegude toimepanemise eest lisakaristusena ettevõtluskeeld. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 15. septembril algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu  (333 SE) eesmärgiks on muuta rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korda. Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab rahandusminister määrusega, mille kohaselt kajastuvad kõik maksukohustuslase ja Maksu- ja Tolliameti vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ettemaksukontol. Uus süsteem võimaldab väga paljusid erinevaid seadusest tulenevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega. Kõnealuse makse tegemisega ja maksudeklaratsiooni esitamisega on maksumaksja põhimõtteliselt täitnud kõik enda kohustused maksuhalduri ees. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 15. septembril algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE) eesmärgiks on reguleerida Eesti õiguskorra jaoks uudse menetluse, saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimismenetlus on kujundatud hagita menetluse alaliigina, mis saab alguse selle isiku avaldusest, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida. Kohus algatab esitatud avalduse alusel saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab muuta ettevõtte taas kasumlikuks. Menetluse algatamisel määrab kohus saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on saneeritava isiku nõustamine ja tema tegevuse kontrollimine. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastu võtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus teha saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate kohta, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kes on saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud. Saneerimiskava kinnitamise järel hakatakse kava täitma. Täitmist kontrollib saneerimisnõustaja. Saneerimismenetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 15. septembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (335 SE) võimaldab saada täpsemat teavet elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta. Kuna ka kehtiv seadus näeb ette võrguettevõtja ja müüja kohustuse esitada elektrienergia hinna kohta statistikaametile andmeid, siis ei too seadus kaasa täiendavat töökoormust statistikaametile ega müüjatele või võrguettevõtjatele. Elektrienergia või võrguteenuse hinnaandmete esitamise kohustus lisandub uuendusena ka tootjale ja liinivaldajale (juhul, kui ta osutab tarbijale võrguteenust), et elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avaneva elektrituru tingimustes võimalikult selged ning läbipaistvad. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 15. septembril algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu (336 SE) eesmärk on kiita heaks UNESCO põhikiri ja viia läbi korrektne riigisisene menetlus, mis jäi 1991. aastal tegemata. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõuga (337 OE) tehakse valitsusele ettepanek moodustada kriisikomisjoni leidmaks lahendusi ja võimalusi ilmastiku tagajärjel tekkinud olukorra leevendamiseks põllumajanduses. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 15. septembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE). Õiguskantsler tegi Riigikogule 9. juunil ettepaneku viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ning Riigikogu valimise seadus kooskõlla põhiseadusega, leides, et kehtivates seadustes sätestatud absoluutne välireklaami keeld aktiivse valimisagitatsiooni ajal on ebaproportsionaalne põhiseadusest tulenev subjektiivse valimisõiguse piirang. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside