Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) kohaselt saab Terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõttu võimalik enda nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Eelnõuga nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse ämmaemandusabi raames. Kodus sünnitamise kasuks otsustanutele tuleb tagada legaalne professionaalne abi sünnituse planeerimisel, sünnituse käigus ja peale sünnitust, et vähendada riske naisele ja vastsündinule. Regulatsioon tagab, et kodusünnitusel arvestatakse nii kodus sünnitaja kui lapse huve. Kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole propageerida või soodustada haiglast väljaspool sünnitamist. Regulatsioon annab ämmaemandatele õigusliku aluse oma teenust planeeritud kodusünnitusel pakkuda. Kodusünnitusabi osutanud ämmaemand väljastab lapse sündi tõendava meditsiinilise sünnitõendi, millega naine pöördub lapse sünni registreerimiseks ja lapsele isikukoodi saamiseks perekonnaseisuasutusse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) luuakse uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi andmekogu (edaspidi varajase hoiatuse infosüsteem või lühinimetusena VAHIS). Uued psühhoaktiivsed ained kujutavad tervisele potentsiaalset ohtu. Varajase hoiatuse infosüsteemi eesmärk on vahetada infot süsteemis osalevate asutuste vahel, jälgida uue psühhoaktiivse aine turuletulekut ning teha ettepanekuid uue psühhoaktiivse aine lisamiseks vastava seaduse alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja muude kontrollimeetmete rakendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (568 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendi määramise selgitavad näited loovad selguse ning ühesuguse mõistmise toote pakendiks määramise osas Euroopa Liidus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE) reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu. Samuti sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi asjaomased õigused ning kohustused. Kui veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset, siis ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus reguleerib peamiselt suhteid, mis tekivad kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel siis, kui vett ei käsitleta mitte enam loodusvarana, vaid kaubana. Seadus mõjutab otseselt kõiki vee-ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, ning riigi tasandil Konkurentsiametit. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Eelnõuga nähakse ette, et kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid ainult kohtulike registrite pidamisel ja maksekäsuosakonnas. Neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramine. Kohtujuristid toetavad eelnõuga kavandatu kohaselt kohtutes õigusemõistmist. Eelnõuga korrastatakse ka registrite juhtimis- ja halduskorraldust ning vabastatakse maakohtute kohtudirektorid registrihaldusega tegelemisest. Eelnõu kohaselt on kinnistusosakonnad ja registriosakonnad ühe maakohtu struktuuriüksused, kuid säilitatakse ka osakondade piirkondlikud talitused. Kohtulike registrite haldamise ja igapäevase juhtimisega hakkab eelnõu kohaselt tegelema üks kohtudirektor, kes saab keskenduda üksnes kohtulike registrite efektiivsele juhtimisele ja arendamisele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud planeerimisseaduse eelnõuga (571 SE) kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised. Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtaeg 3 aastat. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõuga (572 SE) sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Selle toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe eelnõu vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast. Rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest. Seaduste jõustumine on ettenähtud üheaegselt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) kõrvaldatakse seadustiku ebatäpsused ja ühtlustatakse eriseaduste regulatsioonid. See on vajalik aja jooksul toimunud muudatuste tõttu ja ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) tagatakse maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja Tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu,   kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (575 SE) sätestatakse õiguslik alus töötamise registreerimise süsteemile. Luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada Maksu- ja Tolliameti, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tööinspektsiooni, Eesti Haigekassa, Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 13. jaanuaril algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõuga (576 SE) ühinetakse rahvusvahelise energiakokkuleppega (IEA). IEA eesmärk on edendada turvalisi naftatarneid mõistlikel ja õiglastel tingimustel, võttes kasutusele ühiseid tõhusaid meetmeid naftatarnetega seotud hädaolukordade lahendamiseks ning arendades välja erakorralise isemajandamise naftatarnete osas, piirates nõudlust ja jaotades olemasoleva nafta nende riikide vahel võrdsetel alustel. Arvestades, et IEA seisukohad energiapoliitika küsimustes on oluliseks sisendiks ka Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel, saab Eesti otseselt mõjutada ka protsesse, mis on hilisemate Euroopa Liidu õigusaktide kujundamise aluseks. Kuna IEA näeb tahkete fossiilsete kütuste, sh põlevkivi, tähtsust energeetilise varustuskindluse tagamisel, tekib Eestil suurem võimalus selles valdkonnas tutvustada põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside