Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 22. novembril algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõus (1039 SE) sätestatakse nõuded ja tingimused ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse väljastamisele, pikendamisele ja kehtetuks tunnistamisele ning täpsustatakse kehtiva raudteeseaduse sõnastusi. Eelnõu vastuvõtmisel suureneb ohutus raudteel, kuna raudteeveo-ettevõtjatelt ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt nõutakse praeguse ühe ohutustunnistuse asemel kahte ohutustunnistust. Raudtee-ettevõtjad peavad lisaks taotlema ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse, mille saamine eeldab aga täpse ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu ettevõttes. Samuti suureneb raudteeinspektsiooni roll raudteeohutusküsimustega tegelemisel ja raudteeohutuse järelevalveorganina. Eelnõu sätete jõustumisel peavad raudtee-ettevõtjad senisest rohkem tähelepanu pöörama ohutusele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 22. novembril algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1040 SE) eesmärgiks on volitada piirivalveametit otsustama piiripunktis erandina viisa andmist või viisa andmisest keeldumist. Ühtlasi nähakse eelnõuga ette võimalus väljastada erandina piiripunktis viisa välismaalasele, kes ei vasta viisa andmise tingimustele, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Nendel juhtudel võib eelnõu kohaselt piiripunktis erandina viisa anda välismaalasele vaid siseministri otsusel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 22. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (1041 OE) näeb ette nimetada asendusliikme Koit Prantsu asemele Jüri Saar. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. novembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1042 SE) soovitakse muuta üldarstiabi kättesaadavaks kõikidele inimestele. Eelnõu algatajad teavad, et praktikas võtavad perearstid maapiirkondades ka käesoleval ajal vastu kõiki abivajajaid, ent makstud saavad ainult haigekassas kindlustatute eest. Eelnõuga võtab riigieelarve ravikindlustuselt enda kanda kohustuse rahastada üldarstiabi ja teeb selle kättesaadavaks kõigile vaatamata inimese kindlustatusele haigekassas. Analoogselt tasutakse täna riigieelarvest kiirabi ja vältimatu abi kulud. Eelnõu algatajate hinnangul aitab üldarstiabi kättesaadavuse parandamine vähendada kulutusi vältimatule abile. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 23. novembril algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1043 SE) täpsustab mitmeid pakendiseaduse mõisteid ja viib need vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. Muud muudatused ja täiendused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Muudatused ja täiendused ei põhjusta olulisi lisakulutusi ettevõtetele, ametkondadele ja omavalitsustele. Pigem annavad kehtestatavad materjalikesksed taaskasutuse sihtarvud võimaluse taaskasutuseesmärkide täitmisel keskenduda nendele materjalidele, mille kogumine ja taaskasutamine on majanduslikult otstarbekam. See omakorda võimaldab pakendiettevõtjatel täita pakendiseadusega kehtestatud pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutuskohustused optimaalsete kuludega. Samuti võimaldab taaskasutuse sihtarvude järkjärguline tõstmine ettevõtetel pikemaajaliselt kavandada vajalikke kulutusi ja investeeringuid pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljaarendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 23. novembril algatatud jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE). 2004.a vastu võetud jäätmeseaduse muutmise tingis ühelt poolt Eestis viimaste aastate jooksul toimunud jäätmehoolduse kiire areng, teisalt on jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmeid ebatäpsusi ja lünki, mis vajavad kõrvaldamist. Eelnõust moodustavadki suhteliselt suure osa terminoloogilisi täpsustusi ja selgitavaid täiendusi sisaldavad normid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 23. novembril algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE) puhul on sisuliselt tegemist 2002. a. jõustunud elektriohutusseaduse muutmise seadusega. Kuna eelnõu väljatöötamise käigus ilmnes, et muudatuste maht võib ületada 1/3 seaduse mahust, otsustati selguse ja eelnõu menetlemise hõlbustamise huvides välja töötada uus elektriohutusseaduse terviktekst. Muudatused on valdavalt kehtiva regulatsiooni täpsustused, põhimõtteliselt uut regulatsiooni ei tekitata ja uut õigusinstituuti kehtivasse õigusesse käesoleva eelnõuga ei viida. Samuti ei muuda uus seaduseredaktsioon kehtivast seadusest tulenevat elektriohutuse tagamise korraldust. Põhiliseks seaduse muutmise ajendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks varasema direktiivi harmoneerimise vajadus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 23. novembril algatatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu (1046 SE) väljatöötamine on tingitud piirivalve tegevuse ümberkorraldamisest seoses Eesti liikmelisusega Euroopa Liidus ja NATO-s ning sellega kaasnenud muutustest riigi julgeolekustrateegiates ja kaitselahendis. Piirivalve organisatsiooni ja tegevuse ümberkorraldamise vajaduse tingivad lisaks Eesti suhtes Schengeni õigustiku ja sellega seonduvate õigusaktide kõigi sätete jõustamine, eeldatavalt aastal 2007–2008, mille järel tuleb piirivalvel üle minna piiride valvamise uuele korraldusele. Üldjoontes seisneb see piirivalvamise ja -kontrolli rõhu asetamises Eesti EL välispiirile, isikute kontrolli lõpetamises Eesti–Läti piiril ning suurema tähelepanu keskendamine õiguskaitseorganisatsioonide koostööle ja operatiivtööle eriti liikmesriikide vahelisel piiril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside