Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 28. mail algatatud perekonnaseaduse eelnõu (55 SE), mis esitab uue tervikliku perekonnaõiguse regulatsiooni, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid. Eelnõus on 1995. a. perekonnaseadusega võrreldes oluliselt rohkem arvestatud kaasaja varaliste õiguste dünaamikat, kuivõrd varalised suhted on sagedasemaid vaidlusküsimusi ka perekonnaõiguses. Eelnõu annab perekonnaõiguslike ja sellega seotud varaliste õiguste kuuluvuse ning teostamise osas võrreldes senise seadusega selgemad kriteeriumid, mis peaksid perekonnaõiguse subjektide vahelistes suhetes ning nende suhetes kolmandatest isikutest võlausaldajatega ära hoidma hulga vaidlusi. Ühtlasi sätestatakse eelnõus mitmesuguseid eeldusi, mis sunnivad perekonnaõiguslike tsiviilõigussuhete osapooli endid vastutustundlikult osalema oma vaidluste lahendamises ning mitte jätma kõigi asjassepuutuvate asjaolude kindlakstegemist kohtu ülesandeks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE) teenib eraõiguse süsteemi korrastamise eesmärki. Eelnõuga viiakse pärimisõigus sisu osas vastavusse võlaõigusseaduse ja uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnenud muudatustega. Eelnõuga kaotatakse pärimisõiguses ilmnenud kitsaskohad. Mitmed regulatsioonid kirjutatakse põhjalikumalt lahti. Pärimisseadus on suhteliselt uus seadus. Riigikogu võttis selle vastu 15. mail 1996. aastal. Paratamatult ei olnud pärimisseaduse väljatöötamisel võimalik arvestada ja ette näha muudatusi, mille Eesti eraõigus on viimaste aastate jooksul läbi teinud. Olulised muudatused, mis mõjutavad ka pärimisseaduse regulatsiooni, tulenevad eelkõige vastuvõetud võlaõigusseadusest ning uuest tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Oluline on kõrvaldada ka üksikud kehtiva pärimisseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon

Valitsuse 28. mail algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu (57 SE). Lepingu enda eesmärk on luua assotsiatsioon ühelt poolt ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania vahel. Assotsiatsiooni eesmärgid on toetada Albaaniat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel; aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Albaanias; luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile; toetada Albaaniat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega; toetada Albaaniat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel, harmooniliste majandussidemete loomisel ning arendada ühenduse ja Albaania vahel järkjärgult välja vabakaubanduspiirkond ning edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (58 SE). Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi AKV riigid) rühm loodi Georgetowni lepinguga 1975. aastal selleks, et esindada nimetatud riikide huvi­sid läbirääkimistel Euroopa Ühendusega. 1975. aastal sõlmiti Togo pea­linnas Lomé konventsioon, mis määras EÜ üldised eesmärgid ja põhimõtted suhetes AKV riikidega. Aastast 2000 reguleerib AKV riikide majanduslikke ja poliitilisi suhteid EÜ-ga sama aasta 23. juunil Benini pealinnas Cotonous allakirjutatud partnerlusleping ühelt poolt AKV riikide rühma ning teiselt poolt EÜ ja selle liikmes­riikide vahel (edaspidi Cotonou leping), mis jõustus ratifitseerimisprotsessi lõppedes 2003. aasta aprillis. Cotonou leping määrab kindlaks EÜ ja AKV riikide vahelise poliitilise ja majandus­koostöö põhimõtted. Eelnõu eesmärk on teha Cotonou lepingus muudatused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul EL-i võetud kohustusi (sh ÜRO millenniumi eesmärkidest lähtuvad kohustused, kohustused massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, võitluses rahvusvahelise terrorismiga jm) ning lihtsustavad lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja –territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (59 SE). Sisekokkulepe sätestab Cotonou lepinguga ja finantsprotokolliga võetud rahaliste kohustuste rakendamiseks võetavad EL-sisesed meetmed. Määratakse kindlaks liikmesriikide osamaksete suurus, vahendite jagunemine AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide vahel, Euroopa Investeerimis­panga hallatavad meetmed, projektidega seotud toetuskulude katmiseks ettenähtud vahendid ning üldised rakendusküsimused. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõuga (60 SE) viiakse lõpule ajateenijale makstavaid toetusi korrastav reform. Seaduse jõustumisel ei maksta isikule ajateenistusest vabastamisel enam ühekordset toetust. Ajateenijale makstavat igakuist toetust suurendati alates 1. jaanuarist 2007.a kuni 4000 kroonini kuus. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE) eesmärgiks on riikliku statistika andmete mitteesitajate suhtes kohaldatavate sunnivahendite abil suurendada riikliku statistika usaldusväärsust. Tulenevalt riikliku statistika seadusest on statistiliste vaatluste põhikorraldajateks Eestis Statistikaamet ja Eesti Panga seaduse § 2 lõikes 8 sätestatud ulatuses Eesti Pank. Viimane kogub andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika koostamiseks. Statistika tegemiseks vajalike andmete (aruannete) laekumine näitab langustrendi. Statistikaametile laekub õigeaegselt iga kolmas aruanne. Eesti Pangale esitatava aruandlusega on veelgi suuremad probleemid: vaid 15% aruannetest laekub õigeaegselt. Andmed jätab üldse esitamata ligikaudu 10% andmesubjektidest, korduvat meeldetuletust vajab ligikaudu 20% andmeesitajaid. Eesti Pangale andmete mitteesitamise suundumus on seletatav asjaoluga, et Eesti Pangal puudub sanktsiooni või sunni kohaldamise õigus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (62 SE) eesmärgiks on täpsustada kolme elektroonilise side seaduse mõistet, viia Eesti õigus täielikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatavate kohustuste osas, täpsustada ning täiendada juurdepääsu ja sidumisega ning liinirajatistega seotud regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse korrektne õiguslik regulatsioon sageduslubade kooskõlastamiseks tervisekaitseinspektsiooniga ning reguleeritakse sagedus- ja numbrilubade menetlemine majandustegevuse registris. Samuti täpsustatakse eelnõuga teatud konfidentsiaalsuse nõudeid ja termineid puudutavaid sätteid, reguleeritakse sideameti koostöö statistikaametiga, täpsustatakse numbri liikuvusega seotud norme, lisatakse volitusnorm majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtestamiseks, tunnistatakse kehtetuks kaks volitusnormi ning sätestatakse viis uut väärteokoosseisu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (63 SE) sätestatakse tulumaksumäära järk-järguline vähenemine kuni aastani 2011 (1% aastas). Alates aastast on 2011 kehtiv tulumaksumäär 18%. Väheneb nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär. Eelnõuga sätestatakse maksuvaba tulu järk-järguline tõstmine 36 000 kroonini aastas. Hetkel on maksuvaba tulu 24 000 krooni aastas, eelnõu kohaselt tõuseks see 3000 krooni võrra aastas ehk 2008. aastal oleks see 27 000 krooni, 2009. aastal 30 000 krooni, 2010. aastal 33 000 krooni ja alates 2011. aastast 36 000 krooni. Eelnõuga laiendatakse täiendav maksuvaba tulu igale kuni 17aastasele lapsele. Praegune regulatsioon jõustus 2006. aasta 1. jaanuaril ning näeb ette maksu­soodustuse kahte või enamat alaealist last ülalpidavale isikule. Muudatuse kohaselt võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta; mahaarvamise õigus on ka aasta eest, mil laps sai 17 aastaseks. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse summas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli maksuvabast tulust väiksem. Eelnõus on põllumajandusliku maksusoodustusena sätestatud täiendav mahaarvamine omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulust. Eelnõu näeb ette selle soodustuse laiendamise füüsilisest isikust ettevõtjale oma metsast saadud metsamaterjali müügi tulu puhul.

Valitsuse 28. mail algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE) eesmärk on saavutada kütuse, elektrienergia ja tubakatoodete aktsiisimäärade Euroopa Liidus kehtiv miinimumtase ning viia alkoholi aktsiisimäärad vastavusse 1999. aastal kehtinud aktsiisimäärade reaalväärtuse tasemega. Eelnõu näeb ette aktsiisimäärade tõstmise aastast 2008. Eelnõu kohaselt tõstetakse sigarettide ja alkoholi aktsiisimäärasid 2008. aasta 1. juulist. Samuti sätestatakse suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäärade tõstmine aastani 2010. Eelnõu kohaselt tõstetakse mootorikütuste (bensiini ja diislikütuse, petrooleumi ja vedelgaasi) aktsiisimäära 2008. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse aktsiis maagaasile ja kaugkütteks kasutatavale põlevkivikütteõlile aastast 2008. Ka elektrienergia maksustatakse aktsiisiga 2008. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Keskkonnakomisjoni 29. mail esitatud Riigikogu otsuse „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (65 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Kalvi Kõva, Erki Nool, Rain Rosimannus ja Margus Tsahkna. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Keskkonnakomisjoni 29. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (66 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv ja Tiina Oraste. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside