Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatus otsustas täna menetlusse võtta 9 eelnõu:

1) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 9. aprillil algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE). Eelnõu kohaselt jäetakse seadusest välja keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale kehtestatud mittetöötamise tingimus hooldajatoetuse maksmise korral. Algataja sõnul ei tohiks töötamine olla takistuseks hooldajatoetuse saamisel, sest töötamise viise on mitmeid ja toetuse määr on niivõrd väike. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2) Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt 10. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE). Käesolev eelnõu lähtub eesmärgist muuta Riigikogu töö nähtavaks ja arusaadavamaks ning kaasata avalikkust suuremal määral aruteludesse ja debattidesse, mis toimuvad Riigikogus. Riigikogu korraliste komisjonide istungite avalikuks kuulutamine oleks muutus, mis tooks avalikkuse ette ka sisulisemad arutelud seadusloome üle ning rikastaks avalikku poliitilist dispuuti. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3) Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 10. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on Riigikogu töö aktiivsemaks ja tõhusamaks muutmine. Lisandunud ja paindlikumad töövormid aitavad seadusandjal töötada paindlikumalt ja ajakohasemalt ning reageerida kiiremini ühiskonnas tõusetuvatele probleemidele. Juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon.

4) Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 10. aprillil algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE). Eelnõu eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut ja tagada nende võrdne kohtlemine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5) Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE). Muudatuste eesmärgiks on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS) ja väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS) nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud nõukogu 24. veebruari 2005. a raamotsuses 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. KrMS muutmise seaduse eesmärk on viia kehtiva seadustiku 19. peatüki 5. jao „Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine“ ning 6. jao „Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine“ sätted kooskõlla raamotsuse sätetega. Raamotsus hõlmab ka liiklusväärtegude eest mõistetud või määratud rahatrahve. Seetõttu on vaja muuta ka väärteomenetluse seadustikku nii, et välisriikides väärteoasjades kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvide tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6) Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE). Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti õigusaktid täielikku vastavusse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 21. novembril 1997 vastu võetud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni nõuetega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7) Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE). Eelnõus nähakse ette teatud ebaproportsionaalsete piirangute kõrvaldamine, mis soodustaks hoiu-laenuühistute, kui väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate, majanduslikku arengut. Samuti sätestatakse selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon (s.t. vajalikud kapitali ja likviidsusnõuded) eelkõige tema liikmete ja klientide kaitsmise huvides ja viiakse hoiu-laenuühistu seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

8) Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE). Eelnõu eesmärk on täpsustada teatavaid aspekte ringhäälingulubade väljaandmisel ja luua soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

9) Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE). Eelnõu eesmärk on anda sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside