Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 6. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE), mille eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, seepärast on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas. Käesoleva eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kaitseväekohustuse täitmise erandid sõjalise valmisoleku astme tõstmise, mobilisatsiooni ja sõja olukorras. Teenistuse erandid nimetatud tingimustes reguleeritakse eraldi rahuaja riigikaitse ja sõjaaja riigikaitse seadustes. Eelnõu sätestab teenistuse tingimused rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes. Eelnõu koostamisel on silmas peetud riigikaitse juhtimise kahesambalist mudelit ja püütud võimalikult täpselt määrata nii Kaitseväe juhataja kui professionaalse relvajõudude juhi kui ka kaitseministri kui riigikaitse poliitilise juhi pädevus. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 6. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 6. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE) eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste registriga), mida peaks reguleerima antud eelnõuga. Samuti reguleeritakse rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses seni kaitseväeteenistuse seaduses olnud valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna antud eelnõu reguleerib ainult rahuaegset teenistust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 6. veebruaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) eesmärgiks on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 6. veebruaril algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (176 SE) kavandatakse laiendada võimalusi kohaldada ravi karistussüsteemi osana ka seksuaalkurjategijatele. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse osalise asendamise võimalusega. Samuti on eelnõus kavandatud laiendada ennetähtaegse vabanemise võimalusi, kui isik nõustub seksuaalkurjategijate kompleksravile suunamisega. Mõlemal juhul peab olema isikule karistuseks määratud kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Kui isikule määratud vangistus ületab kahte aastat, siis eelnõu kohaselt ei ole võimalik seda osaliselt seksuaalkurjategijate kompleksraviga asendada. Eelnõu kohaselt võimaldatakse süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi juhul, kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Ravi kohaldamise vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek. Ravi määratakse pikkusega 18 kuud kuni 3 aastat. Seksuaalkurjategijate kompleksravi maksumuse hüvitab riik. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 6. veebruaril algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (177 SE) tunnistab Eesti end täiendavalt seotuks parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Täiendavate kohustuste võtmine tagab Eesti elanike õiguste täiendava kaitse ning annab tunnistust Eesti sotsiaalvaldkonna arengust viimase kümne aasta jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. veebruaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE) eesmärgiks on suurendada Eesti leibkondade toimetulekut, tõstes perekonna teise ja järgnevate liikmete toimetulekupiiri senise 80% asemel 100% perekonna esimese liikme toimetuleku piiri suurusest ning lõpetada riiklike peretoetuste seaduse alusel makstava lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse arvestamisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside