Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 14. jaanuaril algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE), millega soovitakse veelgi parendada ja arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi, pidades eelkõige silmas riigi õigusabi osutaja määramise taotlemise korda ning advokaadile riigi õigusabi osutamise eest väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemist ja arvestust. Seaduse muudatuste jõustumisega antakse õiguslik alus riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks, eeskätt riigi õigusabi osutaja määramiseks taotlemise korras ning advokaadile väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemises ja arvestuses. Infotehnoloogiline lahendus peaks lihtsustama advokaadi, uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu tööprotsessi riigi õigusabi osutaja määramise taotlemisel ning tasude taotlemisel ja väljamõistmisel (paberivaba asjaajamine, tööprotseduuride automatiseerimine ja infovahetus teiste süsteemidega), samuti advokatuuri tööprotsessi riigi õigusabi asjades järelevalve teostamisel ning statistika, aruandluse ja prognooside koostamisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE) täpsustab tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning täpsustab reklaamiseaduses finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE) eesmärk on hoida ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemine ja konkurentsivõime vähenemine 2013. aastal, mille tingiks täiendavate otsetoetuste kadumine ilma üleminekutoetuse rakendumiseta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendatakse üleminekutoetuste andmiseks vajalike alustega. Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aastal täiendavate otsetoetuste kohta sätestatut, selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE) näeb ette tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja -hüvitised enam erineda. Lisaks volitatakse Finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) eesmärk on suurendada kemikaaliohutust, tagades EL kemikaalivaldkonna õigusaktide parem rakendamine. Sel eesmärgil viiakse seadus vastavusse eelnimetatud õigusaktidega. Täpsustatakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust kemikaalidele ja nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud jahiseaduse eelnõu (351 SE) sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Seaduse jõustumine on kavandatud 2013. aasta 1. märtsile. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud kehtivas jahiseaduses sätestatud jahipiirkondade moodustamise tähtaegadega, samuti sellega, et seaduse jõustumine langeks kokku jahiaasta algusega, milleks on eelnõu § 8 kohaselt 1. märts. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (352 SE) kavandatakse muuta seaduses sätestatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et ei oleks piiratud kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et oleks sõnaselgelt võimaldatud erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Eelnõuga kavandatakse õigusselguse huvides täpsustada kehtivas seaduses reguleeritud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestatavat asjaolu „omavalitsusüksuse terviklikkust“ selgitusega, et silmas peetakse omavalitsusüksuse funktsionaalset terviklikkust ehk ühtse teenusepiirkonna olemasolu. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (353 SE) täiendatakse seadust mere-reisijaveolepingu kindlustuse regulatsiooniga, mis tuleneb Euroopa Liidu vastavast määrusest reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral. Selle kohaselt hakkab Veeteede Amet laevale välja andma tõendeid kindlustuse olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka riigilõivuseadust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (354 SE) kavandatakse ühendada varjupaigataotlejate esmane vastuvõtukeskus Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusega, et tagada avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavate varjupaigataotlejate kinnipidamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Lisaks kehtestatakse seaduse tasandil rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkivate kulude riigieelarvest katmise kord ja määrad ning täpsustatakse vastuvõtukeskuse sisekorraeeskirja kehtestamise aluseks oleva volitusnormi sisu ja antakse volitus eeskirja kehtestamiseks keskuse juhataja asemel sotsiaalministrile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Herkeli ja Juku-Kalle Raidi 14. jaanuaril algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) tehakse ettepanek muuta üleriigiline nimekiri Riigikogu valimistel avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15. jaanuaril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) soovitakse lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks tingimusel, et vanem on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside