Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 16. märtsil algatatud biotsiidiseaduse eelnõu (446 SE), mille eesmärgiks on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele. Biotsiidide ohutu kasutamise ja turule lubamise eelduseks on biotsiididele turustusloa andmine ja biotsiidides kasutamiseks ettenähtud toimeainete kandmine biotsiididirektiivi vastavatesse lisadesse. Toimeainete eelnimetatud lisadesse kandmiseks ja biotsiidile turustusloa andmiseks tuleb läbi viia vajalikud uuringud ja koostada toimeaine ja biotsiidi kohta nõuetekohased toimikud, milles kirjeldatakse nii kõnealuste kemikaalide tervise, keskkonna ja vara seisukohast ohtlikke omadusi kui antakse ka juhised biotsiidi ohutuks või ohjatud riskidega kasutamiseks. Toimeained kantakse asjakohastesse lisadesse Euroopa Komisjoni otsusega, millele eelneb toimikute terviklikkuse kontrollimine liikmesriigi pädevas asutuses ja erialane hindamine ekspertide poolt. Eestis annab biotsiidi turule lubamiseks turustusloa kemikaalide teabekeskus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud hädaolukorra seaduse eelnõuga (447 SE) korrastatakse kriisireguleerimissüsteemi õiguslikud alused, tehes muudatusi ja täiendusi kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korralduses funktsionaalsel ja territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib eelnõu elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust palju põhjalikumalt kui kehtiv seadus. Elutähtsate teenuste toimepidevus on iga riigi üks olulisemaid tugisambaid ning nimetatud valdkonna senisest palju põhjalikum reguleerime tagab elanikkonnale suurema turvalisuse ning riigile suurema stabiilsuse. Samuti on oluline edasiminek kriisireguleerimissüsteemi korralduses eriolukorra meetmete ajakohastamine teiste õigusaktidega ning kahe seaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ning eriolukorra seaduse omavaheline integreerimine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (448 SE) muudetakse efektiivsemaks põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude tõrjumise mehhanisme. Eelnõu sisaldab erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mis seonduvad hädaolukorra seaduse eelnõu väljatöötamisega, Riigikogu menetluses olevast korrakaitseseaduse eelnõust tulenevaga ning üldise vajadusega ajakohastada erakorralise seisukorra õiguslikku regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. märtsil algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (449 SE). Kehtiva eelarveseaduse järgi on toimetulekupiiri määr pere esimese liikme kohta 1 000 krooni. Algatajad soovivad tõsta toimetulekupiiri määra 1 200 kroonini. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 16. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (450 SE) eesmärk on säilitada status quo valimisreeglites olukorras, kus linnaosade kaotamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vahetult enne valimisi võib kaasa tuua põhimõttelise muudatuse valimiskorras. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 16. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (451 SE) lisab sätted, mille kohaselt volikogu ei likvideeri osavalda või linnaosa ega muuda nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel. Ning volikogu otsus osavalla või linnaosa likvideerimise või nende piiride muutmise kohta jõustub otsuse tegemisest järgmisel aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 17. märtsil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (452 SE), antakse ämmaemandatele õigus osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ning likvideeritakse ämmaemandate senine tegevuspiirang, kus väljaõppele vastava teenuse iseseisev osutamine ei ole reguleeritud. Kehtestatav regulatsioon aitab kaasa esmatasandil osutatava abi kvaliteedi parandamisele sünnitusjärgses perioodis, mis seni on keskendunud peamiselt vastsündinule. Ämmaemandusabi iseseisva teenuse kehtestamine annab naistele võimaluse valida erinevate teenuseosutajate vahel ning valida nende tõekspidamistega sobiv teenus nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside