Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 28. jaanuaril algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (362 SE), mille põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) eesmärgiks on korrastada praktikas ülesse kerkinud probleeme ning tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Ühe praktilise probleemina on vajalik tuleohutuse seaduses täpsustada, et näiteks ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist ning selline muudatus on suunatud hooletusest põhjustatud tulekahjude vähendamiseks. Samuti on seaduse üheks eesmärgiks täpsustada ja täiendada riikliku järelevalve teostamist tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise eesmärgil. Õigusselguse osas on üheks praktikas esinevaks probleemiks asjaolu, et millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab Päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks on oluline täpsustada tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE). Avaliku teenistuse seadus (ATS) kohaldub politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega. Teenistuse eriliikide puhul esineb põhimõttelisi erisusi üldise avaliku teenistuse ning teenistuse eriliikide vahel. Regulatsiooni selguse huvides peaksid teenistuse eriliike puudutavad põhjendatud erisused olema esitatud võimalikult ammendavalt eriseadustes. Teenistuse eriliikide ametnikele laienevad ATS-s sätestatud avaliku teenistuse seaduse üldsätted. Mitmed ATS regulatsioonid ja terminoloogia on otstarbekas võtta kasutusele ka eriteenistuste puhul, mis tingib eriteenistuste kehtiva teenistusõiguse sätete muutmise. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (365 SE) viiakse mitmed seadused vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega mistõttu enamus muudatusi ei mõjuta isikute õigusi, vaid on seotud mõistete täpsustamisega (töötamise erinevad vormid – teenistus ametnikuna, töölepingu alusel töötamine jne). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE) peamine eesmärk on muuta seadust nii, et see kohalduks ka töölepingu alusel välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele. Muudatus võimaldab uue avaliku teenistuse seaduse ühe olulisima põhimõtte – isikud, kes ei teosta avalikku võimu ja teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes – täies mahus ellurakendamist välisministeeriumis alates 1. aprillist 2013. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 28. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (367 SE) eesmärgiks on tõsta 2015. aastal tulumaksuvaba miinimumi 2148 euroni aastas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši 29. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks“ eelnõu (368 OE). Komisjoni ülesandeks on selgitada välja Riikliku VEB fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimisega, samuti ajavahemikus 1993-2012 sooritatud tehingutega seotud asjaolud. Eelnõu algatajate hinnangul peaksid komisjoni kuuluma kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad, samuti Riigikogu demokraatide ühenduse esindajad. Komisjon esitab 1. oktoobriks 2013 Riigikogule ja avalikkusele järeldused VEB fondi tegutsemise kohta nimetatud aastatel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

 

 

 

 

Tagasiside