Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 2. mail algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE), mis täpsustab EL õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ning sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 2. mail algatatud
2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (
26 SE) aitab kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja loodusressursside kaalutletud ning mõistliku kasutamise saavutamisele. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on samuti keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 3. mail algatatud
raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (
27 SE) parandab Euroopa Liidu sisest koostööd vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Vedurijuhilubade väljastamise korra muutumisega paraneb ohutus raudteeliikluses. Selle kohaselt peavad raudtee-ettevõtjad hakkama väljastama nende juures töötavatele vedurijuhtidele sertifikaate. Seega on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu. Seadusega koondatakse raudtee-ehituse registreeringu alla kõik raudteerajatisi puudutavad tegevusalad (ehitamine, ekspertiiside teostamine jne), millega lihtsustatakse nii registreeringu olemasolu jälgimist kui ka registreeringu taotlemist. Kehtestatakse ühtne kohustus vastutuslepingu olemasoluks ja raudtee-ehituse registreeringu juurde lisamiseks, mis annab kolmandatele isikutele võimaluse registreeringu alt kontrollida ka ettevõtja kindlustuslepingu olemasolu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 3. mail algatatud
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
28 SE) viib riigikaitsevaldkonna ja sellega seonduvad seadused kooskõlla põhiseadusega. Eelnõuga muudetakse kokku 19 seadust. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja ametist vabastamine: edaspidi nimetab kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse ning vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, kaitseväe peastaabi ülemal on oma ametikohal tähtajatu teenistussuhe. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Teiseks oluliseks muudatuseks on kaitseväe ülemjuhataja mõistest loobumine. Uue sõnastuse kohaselt juhib kaitseväge nii rahu- kui sõjaajal kaitseväe juhataja, kellele laienevad kõik rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses pandud ülesanded ning pädevused, kusjuures kaitseväe juhataja ülesanded ning pädevus on rahu- ja sõjaajal erinevad. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. mail algatatud
tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu (
29 SE) eesmärk on tagada kõikidele Eestis elavatele tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikutele toetused, hüvitised ja soodustused sarnastel alustel ning võrdses ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu pressitalitus
