Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu esitasid 8 sotsiaalliberaali.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Olev Laanjärve, Mark Soosaare, Liina Tõnissoni, Harri Õunapuu, Peeter Kreitzbergi ja Robert Lepiksoni 7. märtsil algatatud ringhäälinguseaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE), mille eesmärgiks on täpsustada poliitilise reklaami mõiste. Samuti määratleda täpsemalt järelevalve teostamine ning seada piirid poliitilise reklaami mahule. Algatajad peavad reklaami piiramist oluliseks ka valimiste rahastamise suurema läbipaistvuse tagamiseks. Et erakondade rahastamise korras on toimunud viimastel aastatel muutused ja oluliselt on suurenenud riigieelarve osakaal erakondade rahastamisel, siis ei oleks otstarbekas maksumaksja vahendeid kulutada ülemäärasele ja sageli eksitavale valimisreklaamile vaid suunata neid erakondade sisulisele tegevusele. Väheneks ka ahvatlus varjata tegelikke reklaamikulusid – märgitakse eelnõu seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. märtsil algatatud hasartmänguseaduse ja loteriiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (594 SE) soovitakse muuta regulatsiooni, et anda hasartmängude ja loteriide üle teostatav järelevalve rahandusministeeriumilt maksu- ja tolliametile. Maksuhalduri pädevuses on ka hasartmängude korralduslubade väljaandmine, mis oli enne rahandusministeeriumi ülesandeks. Muudatuse vajadus tuleneb maksu- ja tolliameti rollist ja täidetavate funktsioonide iseloomust, mistõttu on nimetatud asutusele hasartmängu järelevalveasutusena tegutsemise ja ka korralduslubade andmise funktsioonide üleandmine praktiliselt otstarbekam. Tegevuslubade väljaandjaks jääb ka edaspidi valitsuse määratud 8-liikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. märtsil algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) näeb ette pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi ja korrigeerida hüvitise suurust viisil, mis vastab rohkem rahva ootustele. Eelnõu algatajad soovivad muuta vanemahüvitise süsteemi õiglasemaks ja pikendada perioodi, mil vanemal oleks võimalik lapsega kodus olla. Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamine lapse poolteise aastaseks saamiseni on eriti oluline arvestades omavalitsuste nõrka päevahoiusüsteemi ja ka alternatiivvariantide puudumist. Samuti mõjuks pikem kodusolemise periood hästi lapse arengule ning tihendaks lapse ja vanema vahelist sidet – märgitakse eelnõu seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside