Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 16. oktoobril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE), millega viiakse seadusesse sisse teatud ohtlike ainete elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev Euroopa Liidu regulatsioon. Jäätmeõiguse valdkonda kuuluv keskkonnadirektiivi eesmärgiks on läbi teatud ohtlike ainete kasutamise piiramise kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 16. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) koosneb viiest riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest. Tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi kahes etapis järgmiselt: alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus). Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 2013. aasta 1. juulist 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne. Kehtestatakse 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli, august) eest. Lisanduvaid toetusi (st vajaduspõhist lapsetoetust ja eelnõuga lisanduvat osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetustest) ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel sissetulekute hulka. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) eesmärgiks on muuta seadusandlust eelkõige selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud miinimumõigustega, mis on nähtud ette kriminaalasjas kahtlustatavatele või süüdistatavatele. Kehtiv seadustik ning kohtueelse- ja kohtuliku menetluse ning jälitustegevuse läbiviimise regulatsioon neid miinimumõigusi kriminaalmenetluses ei taga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus