Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 11. märtsil algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu (390 SE). Protokolli eesmärk on vastata Iirimaal toimunud Lissaboni lepingu rahvahääletusel väljendatud Iiri rahva muredele sellistes valdkondades nagu õigus elule, perekond ja haridus, maksustamine, julgeolek ja kaitse ning kinnitada Iirimaa konstitutsioonist tulenevate teatud põhimõtete austamist ja kehtimist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 11. märtsil algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) väljatöötamise tingis vajadus tõhustada mõningaid põllumajanduse veekaitse meetmeid, mis on seotud väetiste kasutamisega. Lisaks korrastatakse tulenevalt veeseaduse rakendamise praktikast veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlike reostusallikatega (näiteks naftasaaduste hoidmisehitised, kanalisatsiooniehitised), üleujutusohu riskide hindamise ja maandamisega ning järelevalvega seotud sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 11. märtsil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (392 SE) täpsustatakse iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste regulatsiooni ning sätestatakse eraldi õendushaigla regulatsioon. Samuti võimaldatakse ka hooldekodudel, sõltumata omandivormist, hakata osutama iseseisva ambulatoorse õendusabi raames koduõendusteenust. Lisaks tuuakse seaduse tasemele ambulatoorse eriarstiabi alaliigiks oleva päevaravi mõiste. Täpsustatakse ka seaduse muudatusega iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi volitusnormide sõnastust, et viia seadusega antud volituse ja selle alusel kehtestatud määruse sisu omavahel kooskõlla. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 11. märtsil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) eelnõusse on koondatud karistusõiguse muudatused. Ametialaste kuritegude osas muudetakse süsteemsemaks nii avaliku kui erasektori ametiisiku definitsioon ja see viiakse kooskõlla käesoleva aasta aprillis jõustuva korruptsioonivastase seaduse sõnastuse ja mõttega. Samuti täpsustatakse vastutust pistise ja/või altkäemaksu korduva võtmise eest. See tähendab, et korduvusena arvestatakse varem nii pistise kui altkäemaksu võtmist. Samuti muudetakse universaaljurisdiktsiooni sätte sõnastust laiemaks, sest mitmed rahvusvahelised kriminaliseerimispõhimõtted tulenevad rahvusvahelisest tavaõigusest või EL direktiividest, mitte rahvusvahelistest lepingutest. Samuti laiendatakse aktiivse natsionaalsuspõhimõtte kohaldatavust juhtudele, kui korruptsioonikuritegu on toime pandud välismaal, ilma topeltkriminaalsuse nõuet kohaldamata. Muudatused on seotud GRECO soovitustega. Tulenevalt Eesti rahvusvahelistest kohustustest loetakse karistatavaks sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on rahapesukuriteo täideviimine. Kuna Riigikohus on karistusjärgse kinnipidamise instituudi tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks, tunnistatakse seda instituuti puudutavad vastavad sätted seadusandluses kehtetuks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 11. märtsil algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (394 SE) muudetakse EL vastavat direktiivi autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta. Esituste salvestiste ja fonogrammide kaitse tähtaega pikendatakse  20 aasta võrra, s.o 70 aastani. Muudatus mõjutab nii põhiesitajaid, kes saavad oma esituse eest autoritasu, kui kõrvalesitajaid ehk anonüümseid stuudiomuusikuid, kes on oma ainuõigustest loobunud või selle ühekordse tasu eest üle andnud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside