Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 14. detsembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1065 SE). Seadusesse tehtavatest muudatustest kolm esimest puudutavad looduskaitseseadusest tulenevates erinevates kaitsevööndites majandustegevuse piiramisega seotud maamaksu vähendatud määrasid, mis seni on olnud 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõus on jäetud alles vaid üks vähendatud määr – 50 protsenti maamaksumäärast, seda eesmärgiga vältida olukorda, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Selline regulatsioon vähendab ka valitsuse koormust, sest enam ei pea soodusmäära kehtestama igakordselt valitsuse korraldusega, vaid see tuleneb otseselt seadusest. Ühtse soodusmäära kehtestamine suurendab maksusoodustuse läbipaistvust ja järgib Eesti maksusüsteemi üht aluspõhimõtet, milleks on ühetaoline maksustamine ja erinevate erandite ning soodustuste vähesus. Muudatuse tulemusena ei suurene ühegi looduskaitseala maksukoormus – see jääb kas endiseks või väheneb. Maksukoormus väheneb nendel looduskaitsealadel, millelt seni on maamaksu tasutud 75% maamaksumäärast (2005. a 32,9% soodusmääraga maamaksu kogulaekumisest). Need looduskaitsealad, millelt seni on maamaksu tasutud 25% maksumäärast, saavad maksuvabastuse tulenevalt maamaksuseaduse § 4 lõike 1 muudatusest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 14. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE). Kehtetuks tunnistatakse säte, mille alusel kohaldatakse 5-protsendilist käibemaksumäära teatud keemilistele kahjuritõrjevahenditele. Sellise maksusoodustuse kohaldamiseks puudub EL käibemaksudirektiivis alus. Maksuvaba käibe paragrahvi 16 lisatakse uus punkt, mis sätestab hambatehnikute teenustele ning hambaarstide ja hambatehnikute poolt võõrandatavatele hambaproteesidele maksuvabastuse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 14. detsembril algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1067 SE) eesmärk on kehtestada õiglane hüvitis maa omanikule tehnorajatise ja –võrgu talumise eest ning sätestada kinnisasja omanike ja tehnorajatiste või –võrkude omanike õigused ja kohustused tehnorajatiste ja –võrkude ehitamisel võõrale maale. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni 14. detsembril algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõuga (1068 SE) soovitakse lõpetada teatrite ja kontserdiorganisatsioonide eelispositsioon kinode, muuseumide, loomaaedade, lõbustusparkide, spordivõistluste ees. Samas on siiski vajadus eristada kvaliteetkultuuri kommertslikust meelelahutusest. Seepärast on eelnõus säilitatud tingimus, et alandatud käibemaksumäära võivad oma ürituste piletitele rakendada vaid need korraldajad, kelle põhitegevust toetatakse Kultuurkapitali poolt või kes saavad toetust riigi-, valla- või linnaeelarvest. Eelnõu muudab käibemaksuseadust selliselt, et kõigi avalikust rahast doteeritavate kultuuriürituste ja spordivõistluste piletite käibemaks langetatakse 18%-lt 5%-le. Vähendatud käibemaksumäär 5% jääb kehtima teatrietenduste ja kontsertide piletitele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni 14. detsembril algatatud planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE) Vajadus tagada planeeringute kõrge professionaalne tase, mis on eelduseks ehitatava keskkonna kvaliteedile, on tinginud mitmed eelnõuga kavandatud seadusemuudatused. Oluline on, et planeeritav uushoonestus ei halvendaks inimeste elamis- ja töötingimusi olemasolevates hoonetes. Tõsta tuleks arhitektide vastutust alates planeerimisest kuni valminud ehitistele kasutusloa väljastamiseni. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on suurenenud vajadus meie üleriigilise planeeringu sidumiseks majandusühenduse energia-, transpordi-, rohevõrgustikega. Seega on üleriigilise planeeringu loomine ja muutmine saanud suuremaks ettevõtmiseks kui ainult Eestit hõlmava arengukava koostamine. Eesti riikliku arhitektuuripoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks on oluline luua Riigiarhitekti amet kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus 

 

 

 

 

 

 

 

 

.

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside