Kutseharidusele antud toetused soovitakse vabastada tulumaksust.

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. mail algatatud tulumaksuseaduse § 49 täiendamise seaduse eelnõu (653 SE) väljatöötamise tingis vajadus kaasata ettevõtjaid kutseõppeasutuste materiaal-tehnilise baasi kaasajastamisse, et tõsta Eesti kutsehariduse taset ning tagada ettevõtjatele vajalike kaasaegsete oskustega tööjõu koolitamine. Eelnõuga soovitakse anda ettevõtjatele võimalus panustada kutsehariduse materiaal-tehnilise baasi loomiseks, parandamiseks ja arendamiseks vabastades need kulutused tulumaksust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni 16. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse ning alaealise mõjutusvahendite seaduse eelnõuga (654 SE) täpsustatakse hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastega ja koolikohustuse täitmisega seonduvat regulatsiooni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Eelnõu koostajad on lähtunud võrdsete haridusvõimaluste ja kaasava hariduse põhimõtetest. Eelnõu kohaselt ei käsitleta hariduslike erivajadustega lapsi enam teatud liiki erikooli õpilastena vaid kui õpilasi, kes vajavad õpet eritingimustel sõltumata koolist, kus nad õpivad. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni 16. mail algatatud valla- ja linnaeelarveseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) näeb ette mitmed olulised muudatused koolide eelarvekorraldusel koolidele suurema iseseisvuse ja autonoomia andmise suunas. Kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud kool on staatuse poolest valla- või linnavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, mille juhtimise korralduses kehtivad käesoleva seadusega kehtestatud erisused. Eelnõuga nähakse ette valla- ja linnaeelarve seaduse muudatused andmaks võimalus ühe allasutuse grupi jaoks rakendada põhimõtet, et personali- ja majanduskulud näidatakse tegevuskuluna. Seega valla- ja linnaeelarve seaduse muudatus annab võimaluse tulenevalt osutatava avaliku teenuse või asutuse juhtimise spetsiifikast piirata volikogu ainupädevust eelarve liigendamisel. Koolide eelarves personali- ja majanduskulude kajastamine tegevuskuluna annab koolijuhile paindlikumad võimalused otsustamaks eelarvevahendite kasutamise üle. Eelnõu näeb ette koolide eelarvete osas detailsema regulatsiooni ning kooli eelarve korralduses kasutatavad mõisted viiakse kooskõlla eelarvekorraldust käsitlevates seadustes kehtestatud põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni 17. mail algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (656 SE) täiendatakse regulatsiooni, millega sätestatakse rehabilitatsioonimeeskonnale esitatavad haridusnõuded, andes teatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele haridusnõuete täitmiseks üleminekuaja ning võimaldades füsioterapeudi ametikohal töötada ka isikutel, kel puudub kõrgharidus, kuid kes omavad pikaajalise töötamise staaži. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni 17. mail algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) eesmärk on välistada riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtidele hiigeltasude ja ka lahkumishüvitiste maksmine ning ühtlustada nende tasustamise kord. Eelnõuga soovitakse sätestada, et riigi äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmetele makstav tasu ei või olla suurem peaministrile makstavast ametipalgast. Lisaks vähendaks seadus juhatuse liikmetele lisatasu maksmise võimalusi. Kui kehtiv seadus võimaldab maksta majandusaasta jooksul juhatuse liikmele täiendavat lisatasu kuni tema nelja kuu tasu ulatuses, siis eelnõu algatajad soovivad seda piirata kuni kolme kuu tasuga. Eelnõuga soovitakse tühistada ka juhatuse liikmetele lahkumishüvitiste maksmise võimalus ning välistada tasu maksmisel ka erikordade rakendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressitalitus