Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (545 SE) muudetakse tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude kindlaksmääramise korda. Eelnõuga luuakse võimalused muuta tsiviilkohtumenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine menetlusosalistele võrreldes senisega märkimisväärselt kiiremaks. Luuakse menetluskulude kindlaksmääramise kord, kus kulud määratakse kindlaks konkreetse kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid, siis edaspidi määrab menetluskulud kindlaks põhiasja menetleja kohtunik. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (546 SE) lahendatakse seaduse esimese kolme kehtivusaasta jooksul ilmnenud olulisemad rakendusprobleemid. Parandatakse esinevad pisivead, et tagada seaduse tõrgeteta toimimine ning sätete üheselt mõistetavus. Mitmed muudatused on suunatud seaduse adressaatide õigusteadlikkuse tõstmisele. Eelnõuga ei tehta regulatsioonis põhimõttelisi muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Rahanduskomisjoni 2. detsembril algatatud riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõuga (547 SE) antakse rahandusministeeriumile võimalus vajadusel arveldada riigikassa vahendusel Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega seotud makseid. Menetluses olev uue riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) sätestab sellise võimaluse, kuid uue seaduse menetlemine võib võtta aega. Muudatus peab jõustuma enne 1. veebruari 2014. See on tähtaeg, mil väärtpaberite keskregistri pidaja on kohustatud oma arveldamise Eesti Pangast mujale viima. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 2. detsembril algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (548 SE) nähakse ette tühistada need sätted, mille alusel tulumaksumäär oleks langenud 21% 20 %-ni 2015. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (549 SE) nähakse ette osaühingute ja aktsiaseltside lihtsustatud lõpetamine. Uue korra kohaselt on äriühingu vara võimalik ühendada füüsilise isiku varaga juhul, kui see füüsiline isik on osaühingu või aktsiaseltsi ainuosanik või –aktsionär.  Äriühingu vara läheb sellisel juhul füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Selle kohaselt ühingu varasse kuuluvate üksikute õiguste ja kohustuste müük ja eraldi üleandmine ei ole vajalik. Taolisel juhul ei pea osaühing või aktsiaselts läbima likvideerimismenetlust. See on võimalik asendada kiirema ühinemismenetlusega. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest. Eelnõuga viiakse äriseadustik kooskõlla ka EL-i aktsiaseltside ühinemist käsitleva direktiiviga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivu seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (550 SE) nähakse ette mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks senise kolme aasta asemel viis aastat. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Eelnõuga ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pikendamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril algatatud meretöö seaduse eelnõu (552 SE) reguleerib reederi ja laevapere liikme vahelisi meretöölepingu alusel tekkivaid suhteid. Eelnõu on suunatud uue meretöölepingut reguleeriva normistiku (meretöölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine, poolte õigused ja kohustused) kehtestamisele. Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla kahe olulise dokumendiga. Need on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ning EL-i vastav direktiiv, mis reguleerivad laevadel, sealhulgas kalalaevadel töötavate isikute töötingimusi.Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 2. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ heakskiitmine“ eelnõu (553 SE). Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk. Selleks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurida, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Riiklik kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. 

Kultuuripoliitika põhialused vaatlevad kogu kultuuriruumi tema tervikahelas, alustades järelkasvust ja haridusest, professionaalidest ja kultuurivaldkonna spetsialistidest ning lõpetades harrastajate ja avalikkusega. Eelnõu seab omavahel tihedalt seotud teemad ühtseks tervikuks ja pakub välja lahendusi kultuurimaastiku tugevdamiseks järgnevatel aastatel. Kultuuripoliitika põhialused on aluseks kultuuripoliitiliste otsuste kujundamisel ja põhialuseid konkretiseerivate strateegiate ja tegevuskavade koostamisel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside