Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud valitsuse 6. märtsil algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (853 SE) rakendamine jõustab osaliselt EL vastava direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Osa direktiivi nõuetest tuleb kehtestada kiirgusseaduse rakendusaktide muudatustena ning osa kiirgusohutuse riiklikus arengukavas. Kiirgustegevusloa omaja seadusega täpsustatud kohustused nõuavad loa omajalt endalt ning ka pädevatelt asutustelt tõhusama kontrolli tagamist kasutuses ja hoiul olevate kiirgusallikate üle, vähendades sellega võimalikke ohte ning ebapiisavast hooldamisest või kontrollist tekkida võivaid hädaolukordi. Samuti on oluline eelnõu § 1 punktis 13 sätestatud seaduse muudatus, mille kohaselt keskkonnainspektoritel on õigus kohtuväliselt menetleda kiirgusseaduse ning selle rakendusaktide rikkumisi ning määrata karistusi, kui kohtulik arutelu ei ole põhjendatud. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 6. märtsil algatatud konkurentsiseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (854 SE) tehtavad muudatused tagavad regulatsioonide arusaadavuse ning aitavad kaasa konkurentsi tõhusamale kaitsele konkurentsijärelevalve asutuste poolt. Ettevõtjate jaoks muutub koondumiste menetlemine lihtsamaks tänu mitmesugustele soodsamatele tingimustele koondumise teate ettevalmistamisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. märtsil algatatud kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (855 SE) tehtavad muudatused võimaldavad paremini tagada kemikaali ohutu ja eesmärgipärase kasutamise ning täita kemikaalide kui kauba vaba liikumise nõudeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele. Eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne kahjulikku mõju riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele ja majandusele. Seaduse jõustudes viiakse siseriiklikud aktid kooskõlla EL õigusaktide nõuetega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 6. märtsil algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (856 SE) vastuvõtmise järel on reaalselt võimalik viia korteriomandi seadmine läbi võimalikult lühikese tähtaja jooksul. Samuti on eelnõus regulatsioon mõtteliste osade (pööninguruumide) väljaehitamisel kaasomanike nõusoleku saamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. märtsil algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (857 SE) on vajalik kohtumenetluse regulatsiooni ajakohastamiseks, samuti erinevaid kohtumenetluse liike reguleerivate menetluspõhimõtete ühtlustamiseks. Käesoleval ajal on kohtumenetluse seadustikud väga erineva vanusega. Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) jõustus 1. jaanuaril 2006; halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 1999. aastal, 2004. a jõustus kriminaalmenetluse seadustik. HkMS-i ei ole viimastel aastatel tehtud põhimõttelisi muudatusi. Eesmärk on teha halduskohtumenetluses olulisemad kohtumenetlust kiirendavad ja paindlikuks muutvad muudatused, mis nähakse ette uues TsMS-s tsiviilkohtumenetlusele, samuti ühtlustada HkMS-i regulatsioon TsMS-i omaga, kuivõrd lähtudes HkMS §-st 5 tuleb selles seadustikus reguleerimata küsimustes pöörduda TsMS-i normide poole. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu liikme Eiki Nestori 6. märtsil algatatud tulumaksuseaduse § 232 muutmise seaduse eelnõu (858 SE) seadusena vastuvõtmisel soovitakse vältida mõttetut bürokraatliku tegevust. Jääb ära suure osa pensionide maksustamine tulumaksuga ning järgmisel aastal kinnipeetud tulumaksu tagastamine. Samuti väheneb nende pensionäride hulk, kes pöörduvad pensioniameti poole avaldustega, et neile Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavast pensionist arvataks enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust, mistõttu ametnike töökoormus avalduste vastuvõtmisel ja menetlemisel oluliselt ei tõuse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 7. märtsil algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (859 SE) sätestatakse sideametil turgude piiritlemise ja turuanalüüsi läbiviimise õigus ka nn uutel arenevatel turgudel, mis võimaldab konkurentsiolukorda sideteenuse turul veelgi paremini analüüsida ja reguleerida. Eelnõuga luuakse tingimused digitaaltelevisiooni kiiremaks arenguks Eestis, võimaldades välisriigist pärit saadete ja programmide digitaalset taasedastamist. Samuti loob eelnõu tingimused Eestis turule lastavate ja kasutusele võetavate lennujuhtimisseadmete nõuetele vastavuse tagamiseks ning võimaldab nimetatud seadmete üle riikliku järelevalve teostamist. Eelnõuga sätestatakse ka tingimused neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa väljastamiseks, mis peaks konkurentsiolukorda sideteenuste turul veelgi elavdama. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351

Tagasiside