Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 8. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (890 SE), millega soovitakse takistada oma lähisugulasi või ‑hõimlasi soosiva praktika levikut riigivõimu teostamisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. mail algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (891 SE). Kehtiva seaduse kohaselt on hääletamisõigus välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ning on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on kõrvaldada põhiseaduse vastane olukord, kus seaduslikult Eestis elav isik, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanik, võib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel osaleda vaid siis, kui ta on selles omavalitsusüksuses elanud seaduslikult vähemalt viis viimast aastat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. mail algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (892 SE) karmistatakse ja täpsustatakse mitmeid pürotehnilise toote käitlemisega seonduvaid sätteid, mis peaksid kaasa aitama pürotehniliste toodete kasutamisega seonduvate õigusrikkumiste ja õnnetusjuhtumite vähenemisele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. mail algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitavate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (893 SE). Hoolimata sellest, et Euroopa Liiduga ühinedes andis Eesti oma pädevuse mere elusressursside kaitse ja majandamise alal üle Euroopa Ühendusele, kes on alates 19. detsembrist 2003 kokkuleppe osaline, peab ka Eesti Vabariik kokkuleppega ühinema. See tuleneb asjaolust, et kokkulepe on suures osas jagatud vastutusega kokkulepe, kus nii Euroopa Liit kui ka tema liikmesriigid võivad olla osalised ja vaatlejad. Kokkuleppe ratifitseerimisel tegi Euroopa Ühendus deklaratsiooni, milles nimetas valdkonnad, mille reguleerimise pädevuse on liikmesriigid andnud üle Euroopa Ühendusele, ning valdkonnad, mis on liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse jagatud pädevuses. Kokkuleppega ühinemine on Eestile kohustuslik lähtuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti artikli 6 lõikest 2. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 8. mail algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu (894 SE). Kuna Põhja-Eesti Verekeskuse tegevus hallatava riigiasutusena lõpetatakse, on vaja muuta VS § 18, mille kohaselt tagab r eferentteenuse osutamise sotsiaalministeerium oma valitsemisalas asuva valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse kaudu. Eelnõu eesmärk on anda seadusega sotsiaalministrile volitus sõlmida referentteenuse osutamiseks verekeskusega haldusleping, kuna on kadunud vajadus osutada referentteenust riigiasutuse tasandil. Haldusleping sõlmitakse halduskoostöö seaduse regulatsiooni järgides. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 8. mail algatatud korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse, ehitusseaduse, seadmete energiatõhususe seaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) on välja töötatud vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga energiatõhususe kohta. Samuti on eelnõu ettevalmistamisel osaliselt arvestatud direktiivi toodete ökodisaini kohta. Lisaks vajadusele täita Euroopa Liidu direktiivide nõudeid on eelnõu eesmärgiks aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele olemasolevates hoonetes, võimaldades hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest, ning uutes hoonetes, rakendades hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. Ühtlasi on eelnõu määrata kindlaks energiamärgiste väljastamise alused ning meetmed katelde, konditsioneeride ja küttesüsteemide efektiivsuse tõstmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni 9. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE) põhieesmärk on sätestada riiklike peretoetuste seaduses seni seitset või enamat last kasvatava pere vanema toetusele samalaadne toetus alates kuuendast lapsest ning samaaegselt tagada toetust saavatele vanematele pensioni- ja ravikindlustus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 9. mail algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (897 SE) soovitakse taastada seaduses ajavahemikul 1. veebruar 2002 – 31. detsember 2004 olnud, kuid enne kavandatud jõustuma hakkamist 1. jaanuaril 2005 kehtetuks tunnistatud rahaline hüvitis – sõidukulu hüvitis. Haigekassa hakkaks kompenseerima kulusid, mis on seotud sõiduga tervishoiuteenuse osutaja juurde ja tagasi. Hüvitise suuruse, tingimused ja maksmise korra kehtestab sotsiaalminister. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside