Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu. 

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (578 SE) täiendatakse ning korrastatakse kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa. Täiendamise vajadus on tingitud nii rahvusvahelise koostöö praktikas tekkinud probleemidest kui ka Euroopa Liidu liikmelisusega seotud kohustusest võtta Euroopa Liidus heakskiidetud õigusaktid üle Eesti õigusesse. Nähakse ette regulatsioon järgmiste EL-i kriminaalmenetlusalase koostöö meetmete rakendamiseks: konfiskeerimisotsuste tunnustamine, vabaduskaotuslike ja tingimuslike karistuste vastastikune tunnustamine, lähenemiskeelu otsuse tunnustamine ja jälitusteabe vahetamine. Samuti reguleeritakse teises EL-i riigis tehtud tagaseljaotsuste tunnustamine. See on seotud olukorraga kui isik oli teadlik kohtumenetlusest, kuid ei ole osalenud ega vaidlustanud tehtud otsust. Muudatuste tulemusena hakkab Eesti teise EL-i riigi taotlusel täitma selles riigis kriminaalasjades tehtud eelpoolnimetatud otsuseid. Vabaduskaotuslike karistuste vastastikuse tunnustamisega kaasneb Eesti kohustus teise EL-i riigi taotlusel võtta vastu karistuse kandmiseks Eesti kodanikke, kelle alaline elukoht on Eestis või kelle alaline elukoht ei ole küll enam Eesti, kuid kelle väljasaatmine EL-i liikmesriigist on otsustatud süüdimõistva kohtuotsusega. Teises EL-i riigis vanglakaristust kandva isiku nõusolek ei ole selleks vajalik. Võetakse üle direktiiv, milles käsitletakse kahtlustatava ja süüdistatava õigust saada kriminaalmenetluses teavet. Eelnõuga sätestatakse lisaks kehtivatele kahtlustatava ja süüdistatava õigustele eraldi õigus eeluurimise ajal taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised kahtlustuse sisu täpsustamiseks, isiku kinnipidamise või vahistamise vaidlustamiseks. Ühtlasi tuleb edaspidi anda kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, kellelt on vabadus võetud, õiguste deklaratsioon. Eelnõuga lahendatakse ka mõningaid praktikas tekkinud probleeme. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (579 SE) eesmärk on viia ellu veteranipoliitikas ettenähtud osad meetmed, mis tagavad kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ühekordse hüvitise väljamaksmise ühes osas. Eelnõu eesmärgiks on tunnustada ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelasi selliselt, et nende tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde 1 % igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe – rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi. Eelnõu eesmärgiks on ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine, et tagada vigastatule või hukkunud perekonnale piisav kindlustunne. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) muudetakse seaduse sõnastust seoses tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtuga, et võimaldada klientidele selle kaudu lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit erinevates toimingutes. Tööinspektsiooni kliendiportaal on klientidele suunatud veebileht, mille abil nad saavad inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtmist takistab praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Eelnõuga muudetakse tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeemi. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Eelnõu kehtestab volitusnormi kahele andmekogule, et oleks võimalik valideerida olemasolev töökeskkonna andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis ja luua uus ohutu tööelu andmekogu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (581 SE). Protokolli eesmärk on tõhustada kohtumenetlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allakirjutamiseks 4. novembril 1950 ning see jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. Selleks, et tagada konventsioonisüsteemi jätkuv tõhusus ja suutlikkus kaitsta rohkem kui 800 miljoni inimese õigusi ja vabadusi Euroopas, leppisid EN-i liikmesriigid 20. aprillil 2012 Brightonis toimunud kohtureformi konverentsil vastu võetud deklaratsioonis muu hulgas kokku konventsiooni muutva uue protokolli põhimõtetes. Enamiku muudatuste eesmärk on vähendada kohtumenetluse pikkust ja vähemtähtsate kaebustega tegelemist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 20. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõuga (582 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada 1. juuliks 2014 välja elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Süsteem peaks hõlmama institutsiooni loomist, mis maksaks last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise ning nõuaks selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus 

 

 

Tagasiside