Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 11. juunil algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE), mille eesmärgiks on lahendada planeerimisseaduse rakendamisel joonehitise planeerimisel tõusetunud probleeme, lihtsustada maakonnaplaneeringute menetlemist ning aidata kaasa avalikes huvides vajalike taristute rajamisele. Samuti aitab eelnõu kaasa üldise õigusselguse tagamisele tervikuna. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 11. juunil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (248 SE) eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Eelnõuga sätestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, sätestatakse lapseeas haigestunud isikutele senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 11. juunil algatatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (249 SE). Lepingu eesmärk on kindlustada majandus- ja rahaliidu majanduslikku alust, võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Lepingu soovitav mõju on, et koos Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni õigusaktidega (esimene ja teine pakett) ja euroala stabiilsus-meetmete olemasoluga (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond – EFSF ja ESM) taastatakse usaldus euroala majanduse ja riigirahanduse vastu ning ühtlasi ennetatakse uute probleemide kerkimist ja vähendatakse uute riskide tekkimist. Kõikide nende meetmete koosmõjul soovitakse saavutada olukord, et Euroopa Liidu riikidel ei tekiks tulevikus vajadust kasutada ESMi toetust või on see risk miinimumini viidud. Lepingus seatud eesmärkide, eelkõige eelarve tasakaalu reegli rakendamise, saavutamisele on lisatud täiendav survevahend, sidudes tulevikus ESMist abi saamine lepingu ratifitseerimise ja eelarve tasakaalu reegli ülevõtmisega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 12. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (250 SE) soovitakse muuta ja täiendada seadust, mille tulemusena võimaldatakse vastutusele võtta isikut avaliku vaenu õhutamise eest, olenemata saabunud tagajärgedest. Samuti näeb eelnõu ette karistuse karmistamise juriidilistele isikutele ja võimaluse sundlõpetada need, kes on süüdi vaenu õhutamises. Lisatakse rahvusliku (etnilise), rassilise või usulise vihkamise motiiv kui karistust raskendav asjaolu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside