Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 15. oktoobril algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), mille eesmärgiks vältida jäätmemajanduse ja taaskasutuse muutumist monopoolselt domineerivaks majandusharuks, kus võib kaduda kontroll hindade ning tasude üle.  Eelnõuga soovitakse kohendada seadusi sel moel, et hinnakujunduses oleks tagatud arukas tasakaal ja piisav läbipaistvus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (595 SE) soovitakse vähendada soojusenergia käibemaksumäära käibemaksuseaduses oleva madalaima määrani, milleks on 9%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 15. oktoobril algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (596 SE) näeb ette sätestada omaniku kohustus teatada looma kadumisest ning looma leidnud ja looma oma valdusesse võtnud isiku kohustus teatada looma enda valdusesse võtmisest, samuti omavalitsuse kohustus sellised teated vastu võtta. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
 
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 15. oktoobril algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597 SE) eesmärk on muuta kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust, konkurentsiseadust ning karistusseadustikku nii, et oleks tagatud suurem tarbijate kaitse suhetes universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtetega ja nende teenuste hinnakujunduses. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 15. oktoobril algatatud avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (598 SE) luuakse tingimused uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) rakendamiseks. Esmalt nähakse ette, kuidas toimub üleminek seniselt regulatsioonilt uuele regulatsioonile. Üleminekuregulatsiooni väljatöötamine on vajalik tulenevalt sellest, et uus ATS näeb ette terve hulga põhimõttelisi muudatusi Eesti avaliku teenistuse õiguslikus regulatsioonis. Üks olulisemaid muudatusi on ametniku mõiste sidumine avaliku võimu teostamise ülesandega, mistõttu tuleb senised ametnikud, kes ei teosta avalikku võimu, viia üle töölepingulistele suhetele. Tulenevalt sellest, et tuleb arvesse võtta isikute õiguspärase ootuse põhimõtet, nähakse käesoleva seadusega ette üleminekusätted, mille kohaselt säilitatakse ettenähtud perioodiks senine palk, säilitatakse seni välja teenitud lisapuhkusepäevad ning võimaldatakse viie aasta jooksul seaduse jõustumisest edasi teenida avaliku teenistuse staaži riikliku pensioni suurendamiseks. Lisaks soodustingimuste reguleerimisele nähakse ette ka üleminek regulatsioonis, mis on vajalik ametiasutustele seniste ametnike teenistussuhete lõpetamiseks ning nendega töölepingu sõlmimiseks – nt ajakava vajalike toimingute tegemiseks, erisused eri isikutegruppide puhul (nt teenistussuhte peatumise ajal, reservis olevad isikud, asendajad jne). Teise osa käesolevast seadusest moodustavad õigusaktide muudatused, mis tuleb teha, et viia need seadused kooskõlla uue ATSiga. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
 
Tagasiside