Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse maaelukomisjoni 6. mail algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (481 SE). Põllumajanduse jätkusuutlikuks arenguks on otstarbekas, et tootmiseks vajalik maa oleks põllumajandustootja omandis. Eelnõu eesmärk on luua põllumajandustootjale, kes on riigi omandis olevat põllumajandusmaad õiguslikul alusel harinud ja väärtustanud, võimalus selle võõrandamise korral seda maad omandada. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Majanduskomisjoni 6. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine” muutmine” eelnõu (482 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Indrek Neivelti asemele Raivo Vare. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 6. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) põhisisuks on sätestada, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Eelnõu tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
 
Valitsuse 6. mail algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (484 SE) moderniseeritakse Eesti avalikku teenistust ning viiakse see vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega, Euroopa Liidu institutsioonide ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega avaliku teenistuse kohta. Samuti ühtlustatakse töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse regulatsioon. Eelnõu reguleerib üldjuhul ainult ametnike teenistussuhteid, kusjuures ametnike ringi kitsendatakse ning ametniku mõistet muudetakse: asutusepõhiselt ametniku definitsioonilt minnakse üle funktsioonipõhisele ametniku definitsioonile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon
 
Valitsuse 6. mail algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE). Seaduse rakendamine jõustab osaliselt EL vastava direktiivi Euratom ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Osa direktiivi nõuetest sätestatakse kiirgusseaduse alusel kehtestatud rakendusakti ehk valitsuse 8. juuli 2004. määruse “Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist” muutmisega. Nimetatud seaduse ja määruse muutmisega tagatakse Eesti siseriikliku seadusandluse vastavus Euroopa Liidu õigusele. Muudatuste jõustudes laienevad kasutatud tuumakütuse vedudele kõik need nõuded, mis varasemalt kehtisid vaid radioaktiivsete jäätmete kohta. See omakorda suurendab riigi jaoks kiirgusohutuse taset. Kavandataval muudatusel on positiivne mõju nii inimese tervise-, vara-, kui ka keskkonnakaitseks. Ühtlasi aitab muudatus vähendada ka terrorismiohtu. Kuna reaalselt toimub radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse vedusid harva, siis ei suurene oluliselt kiirgustegevuslubasid ja läbiveodokumente menetlevate ametnike töökoormus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon
 
Valitsuse 6. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväe distsiplinaarseaduse ja Eesti NSV taluseaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE) eesmärgiks on muuta seaduse sätteid tulenevalt vajadusest paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel. Samuti lahendatakse kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega tekkinud probleemid kaitseliidus seoses kaitseväelaste teenistuse korraldamisega, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega. Eelnõuga antakse kaitseministri pädevusse kinnitada kaitseväe juhataja ettepanekul ohvitseride, vanem- ja nooremallohvitseride põhiametikohad ning sõdurite ametikohad. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on muuta kaitseväelaste põhiametikohtade loetelu seaduses paindlikumaks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
 
Valitsuse 6. mail algatatud lepitusseaduse eelnõuga (487 SE) reguleeritakse lepitusmenetluse läbiviimise põhimõtteid nii füüsilisest isikutest lepitajate kui alalises institutsionaalses vormis tegutsevate riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganite puhul. Eelnõuga reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Eelnõuga sätestatakse lepitaja kohustused lepitusmenetluse läbiviimisel ning eelnõus ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikud tagajärjed. Eelnõu lähtub eeldusest, et kaasaegne tsiviilvaidluste lahendamine ei pea alati toimuma formaliseeritud kohtumenetluse käigus. Poolte jõudmisel konsensuseni kohtu abita on mitmeid häid külgi nii poolte endi kui üldise konfliktide lahendamise kultuuri arengu jaoks Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon
 
Valitsuse 6. mail algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE). Audiitortegevust Eestis reguleerib 10. veebruaril 1999 vastuvõetud audiitortegevuse seadus ning selle volitusnormi alusel 15. juunil 2000 vastuvõetud rahandusministri määrusega kehtestatud auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuse seadust on muudetud kokku 7 korral, auditeerimiseeskirja on muudetud vaid korra. Muudatused on olnud minimaalsed ja pigem tehnilist laadi. Kehtiva audiitortegevuse seaduse vastuvõtmisest alates on maailmas toimunud valdkondlikult suured muudatused. Turge on tabanud mitmed väga laiaulatuslikud ja suuri rahanduslikke kahjusid põhjustanud skandaalid. Turgudel toimunud kuritarvituste tulemusena tunnistati rahvusvaheliselt möödapääsmatuks vajadus regulatsioonide suurendamisega avalikke huve senisest paremini kaitsta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 7. mail algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE) eesmärk on tõhustada struktuurivahendite kasutamist ja aidata seeläbi kaasa toetuse kasutamisega seotud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele ning Eesti majanduse elavdamisele. Nimetatud eesmärki täidavad eelkõige sätted, mis laiendavad lihtsustatud korras toetuse väljamakseid saavate isikute ringi. Lisaks on peetud vajalikuks juba praegu pikendada projekti tegevuste lõpptähtaega senise 2015. a augusti lõpu asemel 2015. aasta detsembri lõpuni, mis vastab ühenduse poolt võimaldatud programmperioodi lõppemise ajale. Oluliseks eesmärgiks on ka lihtsustada toetuse taotlemisel tulu teenimise kajastamist ning reguleerida sellega seonduvaid asjaolusid. Lisaks täpsustatakse eelnõuga regulatsiooni andmete avalikustamisega seotud sätete osas, et vältida praktikas ettetulnud mitmetimõistetavusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside