Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse  21. oktoobril algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE), mis kannab teenuste direktiiviga sama eesmärki – kaotada Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tõkked teenuste osutamisele. Kõige suuremaks probleemiks liikmesriikide vahelisele teenuste osutamise vabadusele on osutunud halduskoormus (erinevate lubade ja litsentside vajadus tegutsemiseks) ning õiguskindluse ja vastastikuse usalduse puudumine. Eelkõige kannatavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ning sellega kaasnevalt Euroopa Liidu väiksemad liikmesriigid, sh Eesti. Teenuste direktiiv ja selle rakendamiseks väljatöötatud eelnõu käsitlevad nõudeid, mis mõjutavad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemist. Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võib peale direktiivi jõustumist kehtestada teenuste osutamisele ainult selliseid nõudeid, mis ei ole diskrimineerivad ning mis on põhjendatud olulisest avalikust huvist tuleneva põhjusega ning on proportsionaalsed piiranguga taotletava eesmärgi suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Rahanduskomisjoni 21. oktoobril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE). Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon enam samal tasemel esimese astme kohtuga, vaid on tavaline haldusorgan. Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise puhul on nüüd tegemist tavalise kaebusega haldusakti peale. Varem pöörduti vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks otse teise astme kohtusse – ringkonnakohtusse, nüüd aga esimese astme kohtusse – halduskohtusse. Kui enne nimetatud Riigikohtu lahendi jõustumist tasus hanke vaidlustaja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks riigilõivu 10 000 või 20 000 krooni, siis nüüd on võimalik see otsus edasi kaevata tasudes riigilõivu 250 krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 
Valitsuse 22. oktoobril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) eesmärgiks on luua eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Eelnõu näeb ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist ning abinõud Eesti varustuskindluse tugevdamiseks aastaks 2016, mil rakendub Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vastav direktiiv suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete emissiooni piiramise kohta. Samuti nähakse ette tuulest toodetud elektrienergia toetatava koguse suurenemise kooskõlas elektrimajanduse arengukavas ettenähtud elektrituulikute koguvõimsusega. Eelnõu aitab ellu viia Riigikogu heakskiidetud energiamajanduse riiklikku arengukava aastani 2020 ning valitsuse heakskiidetud Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 22. oktoobril algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) eesmärk on sätestada seadusega kohtuekspertiisi hinnad, et tagada hindade kehtestamise protsessi kooskõla põhiseadusega. Aja jooksul on muutunud nii ekspertiiside tegemisel kasutatavad vahendid ja personal kui ka kulukomponentide hinnad, samuti ekspertiiside ja uuringute hulk. Seetõttu ei piisa seniste hindade lisamisest seadusesse, vaid hindu tuleb ka korrigeerida. Sama eelnõuga kehtestatakse fikseeritud hinnad ka kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisidele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
 
45 Riigikogu liikme  22. oktoobril esitatud Riigikogu avalduse „Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest” eelnõu (607 AE) kohaselt kutsub Riigikogu kõikide Läänemere äärsete riikide parlamente üles kaaluma hoolikalt Nord Stream’i gaasijuhtme poolt ja vastuargumente ning nendes riikides, kus tehakse otsuseid ja antakse välja gaasitoru ehitamiseks ning opereerimiseks vajalikke lubasid, arvestama vastava ala spetsialistide, huvigruppide ja teadlaste ning huvitatud riikide poolt seniesitatud seisukohti mõjude hindamise aruande puudujääkide kohta ning lähtuma otsustamisel ja lubade väljaandmisel neist objektiivsetest seisukohtadest, mitte arendajate poolsetest lubadustest. Tänaste Espoo konventsioonist lähtunud konsultatsioonide käigus avalikustatud gaasijuhtme projekti keskkonnamõju hindamise aruannete ja selle kohta toodud sõltumatute hinnangute argumentide põhjal leiab Riigikogu, et projektiga kaasnevad kumulatiivsed mõjud on negatiivsed ja liiga suured, et gaasitoru rajamist lubada. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside