Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis teisele lugemisele õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (663 SE), mille vastuvõtmisel saaks õiguskantsler senisest selgema pädevuse jälitustegevuse kontrollimiseks.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul on jälitus- ja julgeolekuasutuste tehtav isikuandmete varjatud kogumine ja töötlemine väga tundlik ning tõsiseid perekonna- ja eraeluõiguse riiveid võimaldav riigi tegevus. See on avaliku võimu usaldusväärsuse ja igaühe kindlustunde küsimus, lisas ta

„Efektiivne kontroll jälitus- ja julgeolekuvaldkonna üle on demokraatia ja õigusriigi toimimise eelduseks, kuuludes vaieldamatult jälitustegevuse õiguspärasusega seotud menetlusgarantiide hulka,“ ütles Maruste. „Järelevalve jälitustegevuse üle ei saa olla õigusriigis teostatav vaid ühe institutsiooni poolt või ametkonnasiseselt, vaid peab olema jagatud erinevate järelevalveasutuste ja järelevalveliikide vahel, moodustades jälitustegevuse järelevalve terviksüsteemi.“

Jälitustegevuse järelevalves võib eristada kohtulikku, haldusesisest, parlamentaarset, ekspert-, sõltumatu ametiisiku ja kaebuste süsteemist lähtuvat kontrolli. Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise eelnõu käsitleb kõrge erialase kompetentsiga sõltumatule ametiisikule antud õigusi ja kohustusi kontrollsüsteemis.

Õiguskantsler ei hinda kohtu poolt antud üksiklubade õiguspärasust ja põhjendatust, vaid esmajoones seda, kas jälitusametkonnad toimetavad tervikuna kindlate reeglite, menetluste ja järelevalve kohaselt.

21. oktoobril Riigikogu ette teisele lugemisele tuleva eelnõuga nähakse ette õiguskantsleri selgesõnaline ülesanne teostada järelevalvet isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korralduse üle.

Õiguskantsleri seaduse kehtiv redaktsioon ei sätesta sõnaselgelt õiguskantsleri järelevalve pädevust, jälitust ja julgeolekuteabe varjatud töötlemise, sealhulgas isikuandmete varjatud töötlemise üle.

Eelnõu tagab jälitus- ja julgeolekuteabe töötlemise valdkonna üle teostatava järelevalve suurema õigusselguse ja aitab sellega kaasa isikute põhiõiguste ja -vabaduste paremale tagamisele.