Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon arutas oma tänasel istungil võlakriisi mõjusid Eesti reaalmajandusele.

„Võlakriis on tekkinud muuhulgas seetõttu, et neil riikidel oli vilets majandusolukord, mida üritati laenude abil turgutada. Võlakriisist väljatuleku peamine küsimus on – kuidas panna need majandused uuesti kasvama ning kuidas takistada teiste riikide majanduste külmumist hirmu tõttu uue kriisi ees. Kuigi Eesti on paremas olukorras, kui teised Euroopa majandused, siis oleme siiski osake Euroopast ja seetõttu on oluline meie peamiste ekspordiriikide käekäik. Stabiilsussmehhanismide kiire vastuvõtmine on oluline sisendamaks investoritele kindlust teha investeeringuid ja luua töökohti, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja seeläbi inimeste heaolule,“ tõdes istungit üldistava kokkuvõttena majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.
 
Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveere sõnul mõjutab võlakriis majandust läbi kahaneva kindlustunde ja majanduskasvu ootuste vähenemise, mille tulemusel kannatavad peamiselt eratarbimine ja investeeringud. Lisaks võivad tema sõnul halveneda finantseerimistingimused.
 
Majandusekspert Erkki Raasukese hinnangul on Eesti majandus praegu pisut kindlamatel alustel võrreldes paljude teiste euroala riikidega, kuid ei maksa arvata, et oleme isoleeritud saar, kes kriisist puutumata jääb, kui midagi ei tee.
 
Kõikide ekspertide ühine seisukoht oli, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanismide kiire paikasaamine on oluline eeldus investorite ja tarbijate kindlustunde taastamiseks ja seeläbi majanduskasvu taastamiseks.
 
Tänasel istungil osalesid ettekannetega Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer, majandusekspert Erkki Raasuke ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside