Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu majanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE) täiskokku esimesele lugemisele. Eelnõu on täikogus 22. mail. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid eelnõule ootab komisjon 10. juuniks.

Uue liikluskindlustuse seaduse peamine eesmärk on muuta  liikluskindlustuse korraldus kindlustuse võtjale arusaadavamaks ja tagada talle parem kindlustuskaitse.

Eelnõu näeb ette võimaluse sõlmida soovi korral automaatselt pikenev kindlustusleping, mille eesmärk on kaitsta maksimaalselt kindlustusvõtjat ning tagada stabiilne ja katkematu kindlustuskaitse.

Ka sätestab eelnõu süsteemse uuenduse liikluskindlustuse kahjude hüvitamisel – kahjustatud isikul on eelnõu järgi võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Uudsed sätted muudavad kahjustatud isiku suhtlemise kindlustusandjaga lihtsamaks ja kiireneb kahjuhüvitiste väljamaksmine.

Eelnõu loob ka sundkindluse, mille kohaselt lülitub liiklusregistris olev kindlustamata sõiduk automaatse liikluskindlustuse süsteemi. Automaatne liikluskindlustus on sundkindlustus, mis rakendub juhul, kui kindlustuskohustuseta 12.-kuuline periood saab läbi või kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris, kuid ei sõlmita juurde kohustusliku liikluskindlustuse lepingut. Nimetatud uuendus tagab, et kannatanutele saavad hüvitatud ka sellised kahjud, mis põhjustatakse sõidukiga, mille omanik ei täida seadusega talle pandud liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust.

Sõiduki kahjustamise korral eelistatakse rahalisele hüvitamisele sõiduki taastusremonti. Sellise uuenduse on tinginud vajadus takistada puudulikult taastatud sõidukite naasmist liiklusesse ning vähendada kelmusi, mille korral heausksele ostjale müüakse varem liiklusõnnetuses kahjustada saanud või hävinenuks tunnistatud ning puudulikult taastatud sõiduk.

Eelnõu sätestab lisaks, et kindlustusandja peab kahju hüvitamist alustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist – kehtiva seaduse alusel peab kindlustusandja tegema sama tähtaja jooksul üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse. Seega võib eeldada, et kahjude käsitlemine muutub kannatanu jaoks kiiremaks.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside